Leonid Brežnev

Leonid Brežnev, 1974

Leonid Iljitš Brežnev (vene Леонид Ильич Брежнев; 19. detsember 1906 Kamenskoje (praegu Dniprodzeržinsk) Katerõnoslavi (Jekaterinoslavi) kubermangus (tänapäeval Dnipropetrovski oblastis) Ukrainas – 10. november 1982 Moskva) oli Nõukogude poliitik ja riigijuht.

Brežnev oli NLKP Keskkomitee I sekretär 1964–1966, peasekretär 1966–1982 ning Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960–1964 ning 1977–1982.

Sisepoliitikas oli ta konservatiiv. Välismaailmas kinnistus NSV Liit Brežnevi ajastul sõjalise ja poliitilise üliriigina, kes laiendas oma mõjuvõimu Aafrikas ja Aasias.

Ukrainas sündinud Brežnev astus NLKP-sse 1920-ndail. 1938 nimetas Ukraina uus parteijuht Brežnevi propagandaülemaks. Pärast Teist maailmasõda märkas Brežnevit Jossif Stalin, kes võttis ta 1952 sekretariaadi ja NLKP KK Poliitbüroosse. Pärast Stalini surma eemaldati ta 1953 nendelt ametikohtadelt, kuid Nikita Hruštšovi toetusel tuli ta 1956 tagasi. Kui Hruštšovi arvustamine tugevnes, siirdus Brežnev 1960 tseremoniaalsele Ülemnõukogu Presiidiumi esimehe kohale ja hakkas avalikult kritiseerima Hruštšovi poliitikat.

1963 lahkus ta oma seniselt kohalt ning naasis poliitbüroosse ja sekretariaati. Ta valiti 1964 Hruštšovi asemele NLKP peasekretäriks ja järk-järgult hakkas ta valitsema konservatiivset ja konsensuslikku koalitsiooni.

Välispoliitikas oli see aeg Nõukogude Liidule suhteliselt edukas, kui mainida 1968. aasta Praha kevade mahasurumist, 1975. aasta Helsingi protokolli allakirjutamist ja ka vägede viimine Afganistani 1979 algas Nõukogude vägedele edukalt. 1980 korraldas Nõukogude Liit 1980. aasta suveolümpiamängud. Seevastu Nõukogude Liidu majandus muutus järjest vähem konkurentsivõimeliseks.

[redigeeri] Autasud

Brežnev armastas väga autasusid. Paljude riikide medaleid ja ordeneid omistati talle kokku 114. Sealhulgas laskis ta endale annetada 4 Nõukogude Liidu kangelase aunimetust (keegi teine pole neid nii palju saanud) ja Lenini rahupreemia.

[redigeeri] Kangelasenimetused

17. juuni 1961: sotsialistliku töö kangelane
18. detsember 1966: Nõukogude Liidu kangelane (Kuldtähe medal nr 11230)
18. detsember 1976: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 97)
19. detsember 1978: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 5)
18. detsember 1978: Nõukogude Liidu kangelane (medal nr 2)

Sotsialistliku töö kangelase aunimetuse sai ta "teenete eest raketitehnika arendamisel ja kosmoselaev-tehiskaaslasel Vostok sooritatud nõukogude inimese eduka kosmoselennu tagamisel".

Nõukogude Liidu kangelase aunimetused sai ta sünnipäevade puhul.

1966. aasta Nõukogude Liidu kangelase aunimetus oli motiveeritud nii: "väljapaistvate teenete eest Kommunistliku Partei ja Nõukogude riigi ees kommunismi ehitamisel, riigi kaitsevõime kindlustamisel ja suurte teenete eest võitluses saksa fašistlike vallutajate vastu rindel Suure Isamaasõja aastatel seoses 60. sünnipäevaga".

[redigeeri] Mälestusmärgid

Brežnevile püstitati mälestussammas Novorossiiskisse ja pronksbüst Dniprodzeržinskisse.

[redigeeri] Sõjaväelised auastmed

Aprillis 1975 omistati Brežnevile Suures Isamaasõjas saavutatud võidu 30. aastapäeva puhul armeekindrali auaste. 7. mail 1976 sai ta Nõukogude Liidu marssali auaste. Kõrgemad sõjaväelased pidasid seda ebaõiglaseks.

[redigeeri] Haiguseperiood

Märtsis-aprillis 1976 elas Brežnev üle haiguse (võib-olla infarkti), mis mõjutas ta mõtlemis- ja kõnevõimet nii suurel määral, et ta oli töövõimeline vaid kümmekond minutit päevas. Otsused tegi tema lähikond (kes saatis ka väed Afganistani). Brežnevi ajastu oli otsustusvõimetuse ja stagnatsiooni aeg, ehkki väliselt imperialistlik.

Märtsis 2006 avalikustas Itaalia parlamendi komisjon, et Brežnev oli käskinud korraldada atentaadi Johannes Paulus II-le. Komisjoni juhtinud senaatori Paolo Guzzanti sõnul on see "väljaspool mõistlikku kahtlust". Tõendid leiti hiljuti avanenud Saksa DV ja Bulgaaria salateenistuse arhiividest.

[redigeeri] Teosed

"Uudismaa"
"Väike maa"
"Taassünd"
"Leninlikul kursil"

Eelnev: Nikita Hruštšov	NLKP KK I sekretär (kuni 1966) ja NLKP KK peasekretär 1964–1982	Järgnev: Juri Andropov
Eelnev: Kliment Vorošilov	NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1960–1964	Järgnev: Anastass Mikojan
Eelnev: Nikolai Podgornõi	NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1977–1982	Järgnev: Juri Andropov