1938

3. oktoober – pandi nurgakivi Liivi rahvamajale
30. oktoober – Herbert George Wellsi "Maailmade sõja" põhjal koostatud raadiokuuldemäng marslaste sissetungist põhjustas USA-s üldise paanika.

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

[redigeeri] Sündmused Eestis

1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938. aasta Põhiseadus).
3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
8. veebruar – Peipsil tapeti punaväelaste poolt Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
13. veebruar – Majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
15. veebruar Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
16. veebruar – Riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
23. veebruar – kodutütred kinkisid Riigivanem Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress
5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
6. aprill – Riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
21. aprill – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu 1. istungjärk.
24. aprill – Konstantin Päts valiti Vabariigi Presidendiks ja astus ametisse.
24. aprill – Liisa Sikut istutas koos oma poja Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott
1. mai – senised alevid Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
4. mai – Vabariigi President Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku kujundada Vabariigi Valitsus.
5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
6. mai – Vabariigi President Konstantin Päts kuulutas välja Amnestiaseaduse
7. mai – Amnestiaseaduse alusel vabanesid kõik poliitilised vangid
9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
15. mai – Vabariigi President Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
21. mai – Haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
24. mai – Peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
24. mai – linnapead ja maavanemad andsid Siseministrile ametivande.
25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi Siseminister Richard Veermaa peale.
25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
1. juuni – Vabariigi President Konstantin Päts andis Kodanliku Õhukaitse üldkava.
2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused Vabariigi President Konstantin Pätsile.
2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
17. juuni – Riigivolikogu ja Riiginõukogu liikmed külastasid Vabariigi President Konstantin Pätsi Oru lossis.
23.– 25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
3. august – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
7. august – Vabariigi President Konstantin Päts avas Väänal Tallina linna Laste Suvekodu.
8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
19. september – Vabariigi President Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru Administratiivhoones.
21. september – Vabariigi President Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsinkisse.
25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi mälestussammas.
25. september – Vabariigi President Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtlik Kodanliku Õhukaitse Ühing.
7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
8. oktoober – Vabariigi President Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
15. – 16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
6. november – Vabariigi President Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.