Karel Čapek
Karel Čapek (9. jaanuar 1890 Malé Svatoňovice – 25. detsember 1938 Praha) oli tšehhi kirjanik.
Karel oli maakonnaarsti poeg. Keskhariduse sai ta Hradec Králové, Brno ja Praha gümnaasiumides. Aastatel 1909–1915 õppis ta Praha ülikoolis filosoofiat ja sai doktorikraadi. Seejärel töötas ta raamatukogudes ja eraõpetajana. 1917–1920 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Národní listy ning seejärel 1921–1938 Lidové noviny toimetajana.
Kirjanikuna oli tal lai ampluaa: realistlikud jutustused, näidendid, muinasjutud, kriminaaljutud, religioosse taustaga jutud ja ulme. Oma teostes käsitleb ta 20. sajandi alguse tehnika ja teaduse saavutustega (masstootmine, massihävitusrelvad) kaasnenud eetilisi probleeme ning hoiatab katastroofide eest.
Karel Čapek suri vähem kui aasta enne Teise maailmasõja algust. Kui talle sai selgeks, et liitlasriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia) ei võta midagi ette Tšehhi päästmiseks, loobus ta söömisest ja suri kopsupõletikku.
Tema vend oli kunstnik ja kirjanik Josef Čapek, kes leiutas sõna "robot", mida Karel kasutas näidendis "R.U.R."
[redigeeri] Teoseid
- "R.U.R. (Rossum's Universal Robots)" (1920, eesti keeles 1985)
- "Absoluudi vabrik" (1922)
- "Krakatit" (1924)
- "Aedniku aasta" (1929, eesti keeles 1964)
- "Üheksa muinasjuttu" (eesti keeles 1975)
- "Retk Hispaaniasse" (eesti keeles 1976)
- "Apokriivade raamat" (1932, eesti keeles 1990)
- "Sõda salamandritega" ("Válka s mloky", 1935, eesti keeles 1956 kogumikus "Valitud teosed")
- "Valge taud" ("Bílá nemoc", 1937)
- "Hordubal. Meteoor. Tavaline elu. Esimene päästesalk" (eesti keeles 1979)
- "Jutud ühest taskust. Jutud teisest taskust" ("Povídky z jedné kapsy. Povídky z druhé kapsy", 1929, eesti keeles 1983, tõlkinud Leo Metsar)
