Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions Clemens VII - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Clemens VII

Clemens VII
Ilmalik nimi Giulio de' Medici
Valitsemisaja algus 19. november 1523
Valitsemisaja lõpp 25. september 1534
Eelkäija Hadrianus VI
Järeltulija Paulus III
Sünnikuupäev 26. mai 1478
Sünnikoht Firenze
Surmakuupäev 25. september 1534
Surmakoht Rooma

Clemens VII, ilmaliku nimega Giulio de' Medici (26. mai 1478 Firenze25. september 1534 Rooma) oli paavst 1523–1534. Ta oli 219. paavst ja teine paavst, kes pärines Medicite suguvõsast.

Giulio de' Medici sündis Giuliano de' Medici ja Fioretta Gorini abieluvälise pojana ning ristiti järgmisel päeval. Tema ristinimeks sai Giulio Zenobio. Tema onu Lorenzo de' Medici lapsendas ta pärast Giuliano de' Medici hukku 26. aprillil 1478 toimunud Pazzi vandenõus. Giulio de' Medici õppis Pisa ülikoolis õigusteadust. 1488 sai ta Malta ordu kavaleriks ja Capua ülemprioriks. 1513 valiti paavstiks Lorenzo de' Medici poeg Leo X, kes võttis Giulio de' Medici oma teenistusse. Ta osales V Lateraani oikumeenilise kirikukogu 6. istungil 27. aprillil 1513, sai madalama vaimulikupühitsuse 6. detsembril 1513, 17. detsembril 1513 pühitseti ta diakoniks ja ordineeriti 19. detsembril 1517. 21. detsembril 1517 pühitseti ta piiskopiks. Kardinal Medici osales 1521 ja 1523 paavsti ja keisri vahelise liidu sõlmimisel. Ta osales kahel konklaavil: 1521–1522 ja 1523.

Sisukord

[redigeeri] Ametid

[redigeeri] 1523. aasta konklaav

Clemens VII valiti paavstiks 19. novembril ja krooniti 26. novembril 1523. Ta sai paavstiks 45-aastaselt ja oli noorim paavst pärast Leo X-t. Hiljem pole nii noorelt valitud ühtki paavsti. 50 päeva kestnud konklaav oli pikim pärast 1314-1316 toimunud konklaavi, millel valiti Johannes XXII.

1. oktoobrist 19. novembrini 1523 toimunud konklaavi viimases voorus osales kolmkümmend üheksa kardinali:

  • Aleksander VI kardinalid:
    • Marco Cornaro
    • Alessandro Farnese
    • Niccolo Fieschi
    • Bernardino López de Carvajal
    • Francesco Soderini
  • Julius II kardinalid
    • Pietro de Accolti
    • François Guillaume de Castelnau-Clermont-Lodéve
    • Antonio Maria Ciocchi del Monte
    • Sigismondo Gonzaga
    • Achille de Grassi
  • Leo X kardinalid
    • François-Louis de Bourbon de Vendôme
    • Lorenzo Campeggio
    • Egidio Canisio de Viterbo
    • Alessandro Cesarini
    • Paolo Emilio Cesi
    • Innocenzo Cibo
    • Pompeo Colonna
    • Giovanni Domenico de Cupis
    • Bonifacio Ferreri
    • Domenico Giacobacci
    • Giulio de' Medici
    • Giovanni Nanni-Todeschini-Piccolomini
    • Cristoforo Numai
    • Franciotto Orsini
    • Giovanni Battista Pallavicino
    • Francesco Armellini Pantalassi de' Medici
    • Silvio Passerini
    • Francesco Pisani
    • Ferdinando Ponzetta
    • Lorenzo Pucci
    • Ercole Rangoni
    • Niccolo Ridolfi
    • Giovanni Salviati
    • Agostino Trivulzio
    • Scaramuccia Trivulzio
    • Andrea della Valle
    • Gualterio Raimundo de Vich
    • Tommaso de Vio Caetano
  • Hadrianus VI kardinal
    • Willem van Enckevoirt


[redigeeri] Reformatsioon

Clemens VII sai võimule ajal, mil Saksamaal puhkenud usurahutused olid laienenud Euroopas. Tema ajal ei omanud paavst enam jurisdiktsiooni Norra, Taani, Rootsi ja osa Šveitsi üle. Olles juba kardinalina puutunud kokku Martin Lutheri vaadetega, püüdis ta saavutada kontrolli olukorra üle ja lähetas jaanuaris 1524 kardinali Lorenzo Campeggio Nürnbergi riigipäevale. Paavsti tegutsemist takistas keeruline läbisaamine keisriga.

Tema valitsemisajal lahutas Henry VIII oma esimesest naisest ja 11. juulil 1533 ekskommunikeeris paavst Henry VIII.

[redigeeri] Välispoliitika

Clemens VII välispoliitiline eemärk oli säilitada Firenze sõltumatus välisvõimust, mis viis vastuoluliste otsusteni. Oma valitsemisaja algul toetas ta Hadrianus VI eeskujul Karl V-t, kuid pärast Milano vallutamist 1524 François I poolt sõlmis detsembris 1524 liidu Prantsusmaaga, millega jaanuaris 1525 liitus Venezia. Pavia lahingu järel toetas Clemens VII uuesti Karli, kuid mais 1526 liitus Cognac'i liigaga, kuhu kuulusid Prantsusmaa, Milano, Firenze ja Venezia.

6. mail 1527 tungisid Itaaliasse marssinud saksa palgasõdurid Rooma ja rüüstasid seda nädala jooksul. Clemens VII põgenes Sant' Angelo kindlusesse, kust vabanes 6. detsembril 1527, kui oli nõustunud Kirikuriigi linnade okupatsiooniga, lubas säilitada neutraliteeti ja maksis lunaraha. Hiljem õnnestus paavstil põgeneda ja ta jäi 1528. aasta oktoobrini Orvietosse, kust siirdus seejärel Viterbosse.

1529 sõlmis Clemens VII keisriga kokkuleppe usurahutuste leviku tõkestamiseks ja ristisõja korraldamiseks türklaste vastu. Kokkuleppe järgi jäi Firenze Medicitele ja 24. veebruaril 1530 kroonis Clemens VII Bolognas Karli keisriks. See oli viimane Püha Rooma Kesririigi keisri kroonimine paavsti poolt. Oktoobris 1533 toimus paavsti visiit Prantsusmaale, kus tema sugulane Caterina de´ Medici abiellus 28. oktoobril Marseilles's François poja Henriga.

[redigeeri] Muud otsused

Clemens VII rajas Mehhikos, Kuubas ja mujal Ladina-Ameerikas piiskopkondi: 13. oktoobril 1525 Tlaxcala, 21. juunil 1531 Coro, 10. jaanuaril 1534 Santa Maria ja 24. aprillil 1534 Panama piiskopkonna. 31. jaanuaril 1533 rajas ta Goas piiskopkonna.

5. juulil 1532 avaldas Clemens VII konstitutsiooni "Etsi ad singula".

Ajendatuna frantsiskaanide ordus toimuvast reformiliikumisest, lubas Clemens VII 1525 peetud juubeliaastal Matteo di Bassil kanda rüüd, mille hiljem võtsid kasutusele kaputsiinid. 18. mail 1526 kirjas "Ex parte vestra" lubas paavst kaputsiinidel elada omaette koguduses. 3. juulil 1528 avaldas ta bulla "Religionis zellus", millega vabastas kaputsiinid kuulekusvandest frantsiskaanidele ja võimaldas asutada uue ordu. 16. jaanuaril 1532 avaldas ta bulla "In suprema", milles lubas teisel frantsiskaanide grupil, reformaatidel, tegeleda misjoniga. Bullaga "Dum uberes fructus" kinnitas ta frantsiskaani ordu tertsiaaridele Hispaanias privileegid. Ta rajas 24. juunil 1524 avaldatud kirjaga "Exponi nobis" teatiinide ordu ja 18. veebruaril 1533 avaldatud kirjaga "Vota per quae vos" barnabiidide ordu.

Clemens VII oli Guicciardini ja Michelangelo patroon.

[redigeeri] Beatifikatsioonid

Clemens VII kuulutas õndsaks 6 isikut:

  • Lorenzo Giustiniani (1524)
  • kardinal Louis Aleman (9. aprill 1527)
  • Luksemburgi Peetrus (9. aprill 1527)
  • Arduino di Ceprano (1531)
  • Veridiana (1533)
  • Montepulciano Agnes (1534).

[redigeeri] Kardinalide pühitsemised

Clemens VII pühitses oma valitsemisajal kolmkümmend kolm kardinali neljateistkümnel konsistooriumil. Lisaks itaallastele said kardinalideks 9 prantslast ja 7 hispaanlast.

  1. konsistoorium 3. mail 1527
    1. Benedetto Accolti
    2. Niccolo Gaddi
    3. Ercole Gonzaga
    4. Marino Grimani
    5. Agostino Spinola
  2. konsistoorium 21. november 1527
    1. Gianvincenzo Carafa
    2. Enrique de Cardona y Enriquez
    3. Piero Gonzaga
    4. Girolamo Grimaldi
    5. Andrea Matteo Palmieri
    6. Antoine du Prat
    7. Sigismondo Pappacoda
    8. Antonio Sanseverino
  3. konsistoorium 7. detsember 1527
    1. Francisco de los Ángeles Quiñones
  4. konsistoorium 20. detsember 1527
    1. Francesco Cornaro
  5. konsistoorium jaanuar 1529
    1. Girolamo Doria
  6. konsistoorium 10. jaanuar 1529
    1. Ippolito de' Medici
  7. konsistoorium 13. august 1529
    1. Mercurino Arborio di Gattinara
  8. konsistoorium 9. märts 1530
    1. Bernhard von Cles
    2. Louis de Gorrevod
    3. Garcia de Loaysa y Mendoza
    4. Iñigo López de Mendoza y Zúñiga
    5. Francois de Tournon
  9. konsistoorium 8. juuni 1530
    1. Gabriel de Gramont
  10. konsistoorium 22. veebruar 1531
    1. Alfonso Manrique de Lara y Solás
    2. Juan Pardo de Tavera
  11. konsistoorium 22. september 1531
    1. Antonio Pucci
  12. konsistoorium 21. veebruar 1533
    1. Esteban Gabriel Merino
  13. konsistoorium 3. märts 1533
    1. Jean d'Orléans-Longueville
  14. konsistoorium 7. november 1533
    1. Philippe de la Chambre
    2. Odet de Coligny de Chātillon
    3. Jean Le Veneur
    4. Claude de Longwy de Givry

[redigeeri] Surm

Clemens VII suri 56-aastaselt 25. septembril 1534 Roomas.


Eelnev:
Hadrianus VI
Rooma paavst
15231534
Järgnev:
Paulus III


Static Wikipedia (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2006 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia February 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu