Õlipuu
| Vajab toimetamist |
Õlipuu (oliiv, oliivipuu, ladina keeles Olea) on igihaljaste taimede perekond õlipuuliste (Oleaceae) sugukonnast üle 20 liigiga.
Euroopa õlipuu ehk harilik õlipuu (Olea europaea) pärineb Vahemere piirkonnast ning on kultuuristatult levinud Lõuna-Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Aafrikas, Kagu-Aasias, Lõuna-Hiinas, Uus-Kaledoonias, Ida-Austraalias jm. Õlipuu viljadest oliividest saadakse oliiviõli.
Vana-Kreekas (eelkõige Atikas) nagu varasemategi kultuuride aladel püüti õlipuid kasvatada otstarbekohaselt.
Osati kasutada õlipuu omadust õitseda üle aasta. Oskuslikult valitud võsude pookimisega saavutati, et pooled puud õitsesid ühel, pooled teisel aastal.
Saagikaod olid niisuguse viljelemise korral väiksemad.
Oliive valmis pidevalt, seepärast ei olnud nende korjamine nii pidulik sündmus kui viinamarja koristamine (veini tootmine).
Õlipuu tähtsuse tõttu on teda (nii kultuur- kui metsikuid vorme) seotud paljude kultuste ja müütidega. Õlipuu oli püha, teda ei tohtinud riigi loata langetada. Ta kuulus Athena ja Zeusi (Minerva ja Jupiteri) erilise kaitse alla ning oli pühendatud ka Apollonile ja Heraklesele.
Õlipuuoksad sümboliseerisid rahu, spordivõitu (olümpiavõistlustel), rõõmu ja elu. Itaalia parimaid õlipuusorte viljeldi Venafrumi piirkonnas, palju õlipuid kasvatati ka Istras ja Hispaanias.
Rooma põllumajandus-kirjanduses pöörati õlipuule suurt tähelepanu. Umbes 50 m.a.j. kirjeldas Heron rikkalike saakide töötlemisel kasutatud seadmeid.
