Xanten

Xanten
[ ks'anten ]

saksa Xanten

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Xanteni vapp

Pindala: 72,4 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 21 400 (2005)

koordinaadid: 51°40′ N 6°27′ E

Xanteni toomkirik

Xanten on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis Reini jõe ääres. See on ainus Saksa linn, mille nimi algab X-tähega.

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Antiikaeg

13 eKr rajasid roomlased Xanteni kohale Castra Vetera ('vana laager') kindluse. See oli mõeldud Germaaniasse korraldatavate sõjakäikude algatamise kohaks ja kindluses paiknes pidevalt 8–10 tuhat leegionäri. 70. aastal kindlus hävis germaanlaste ülestõusu käigus (selle purustasid bataavid).

Roomlased rajasid lähedusse mäenõlvale Birteni lähedale kahe leegioni laagriks uue kindluse. See kaitses ka tsiviillinna, mis asus Reini harujõe ääres, mis oli tollal laevatatav. Tsiviillinnas elas 10–15 tuhat inimest, enamasti endised leegionärid ja nende pereliikmed. Traianus ülendas selle 110 Colonia Ulpia Traianaks. Linnas olid muuhulgas amfiteater ja tempel. Et kindlust pärast ei suurendatud, on seal olnud lihtne korraldada põhjalikke kaevamisi. Päevavalgele on tulnud pretoorium, kummagi legaadi palee, tsirkus ja palju üksikesemeid. 275 hävitasid germaani hõimud linna uuesti.

Seejärel ehitati uus kindlus Tricensimae pisut teise kohta. See oli väiksem, kuid seda oli lihtsam kaitsta. 5. sajandi alguseks tugevnesid germaanlaste rünnakud siiski sedavõrd, et kindlus jäeti maha. "Nibelungide laulus" öeldakse Siegfried olevat sündinud Xantenis koloonia varemetel.

363 toimus linnas asuvas Teeba leegionis mäss, sest kristlased keeldusid ohverdamast rooma jumalatele. 360 mässust osavõtjat hukati ja mässu juhti Viktor Xantenist austavad kristlased linna märtri ja linna kaitsepühakuna.

[redigeeri] Keskaeg

Frangid, kes asusid linna lähedusse pärast roomlaste lahkumist, ei rajanud linnalisi asulaid.

Viktori oletatavale matmispaigale ehitati 8. sajandi lõpupoole katedraal. Seda nimetati Sanctos (super Rhenum) või ad Sanctum ('pühakute koht') ja sellest tuleb linna tänapäevane nimi. Katedraal oli oma aja kohta väga jõukas, mistõttu 863 vallutasid selle normannid.

939. aastal toimunud Xanteni lahingus alistas Otto I oma venna Heinrichi juhitud frankide, sakside ja Lotringi mässulised väed. See järgnes Birteni lahingule 936 ja Andernachi lahingule 939 ning sellega läks piirkond Saksa-Rooma riigi koosseisu.

Juba varakeskajast oli linnas juudi asurkond. Esimese ristisõja käigus korraldati nende vastu 1. ja 27. juunil 1096 kaks pogrommi.

1228. aastal andis Kölni peapiiskop Heinrich von Molenark Xantenile linnaõigused. 1392 läks linna lõunapoolne osa ja 1444 kogu linn Kleve hertsogi valdusse.