Vabadusrist

Vajab toimetamist

Vabadusrist (algne ametlik nimetus Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi sõjaline autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega 3. märtsil 1919 (hilisema seaduse kohaselt on asutamisaeg 24. veebruar 1919). Vabadusristi autasul on kolm liiki:

sõjateenete eest (I liik)
isikliku vapruse eest (II liik)
tsiviilteenete eest (III liik).

Iga liik jaguneb omakorda kolmeks järguks. Vabadusristi saamisega kaasnes rahaline autasu ning paljudel juhtudel ka tasuta maa ning õppursõduritel tasuta hariduse omandamise võimalus, hilisematel aastatel lisandusid veel mitmed eesõigused, mis olid seotud töö saamisega riigiameteis. See oli Eestis ainus teenetemärk, mis andis selle kavalerile ja tema perekonnaliikmeile seaduslikke privileege. Reeglina anti Vabadusrist isikutele teenete eest Vabadussõjas. Erandiks on 10 autasu, mis anti 1924. a. 1. detsembri kommunistliku mässukatse mahasurumise eest.

Vabadusristi väljaandmine lõpetati Riigikogu seadusega 19. juunil 1925. Vabadusristi võib uuesti välja anda Eesti iseseisvuse kaitsmiseks peetava sõja puhul, alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.

Kokku anti välja 3224 vabadusristi. Kuna osadele isikutele anti ka mitu vabadusristi on autasu tegelikke kavalere vähem, 3130. Lisaks anti autasu ka Verdun'i linnale Prantsusmaal ning Inglise, Prantsuse ja Itaalia Tundmatule Sõdurile. Välja antud vabadusristide hulgas anti I liigi esimest järku 43 ja III liigi esimest järku 111 autasu. Isikliku vapruse eest esimest järku vabadusristi välja ei antud. I liigi esimese järgu Vabadusristi on muuhulgas saanud Belgia kuningas Albert I, Taani kuningas Christian X Suurbritannia kuningas George V ja Itaalia Juht Benito Mussolini. Lisaks eestimaalastele anti Vabadusriste veel 17 riigi kodanikele.

Riik	I/1	II/1	III/1	I/2	II/2	III/2	I/3	II/3	III/3	Kokku
Eesti	11	-	18	51	29	8	339	1672	22	2150
Soome	5	-	13	30	-	7	128	495	-	678
Suurbritannia	14	-	18	19	-	10	45	21	2	129
Läti	1	-	6	12	-	2	5	21	3	50
Taani	1	-	1	1	-	1	17	27	-	48
Poola	1	-	11	13	-	4	15	-	1	45
USA	1	-	2	8	-	2	27	-	3	43
Prantsusmaa	6	-	20	1	-	3	5	-	-	35
Rootsi	-	-	3	-	-	1	1	11	2	18
Itaalia	2	-	10	-	-	1	-	-	-	13
Bulgaaria	1	-	1	-	-	-	-	-	1	3
Jaapan	-	-	2	1	-	-	-	-	-	3
Ungari	-	-	1	-	-	1	-	-	-	2
Leedu	-	-	1	-	-	1	-	-	-	2
Argentiina	-	-	1	-	-	-	-	-	1	2
Portugal	-	-	1	-	-	-	-	-	-	1
Kolumbia	-	-	1	-	-	-	-	-	-	1
India	-	-	1	-	-	-	-	-	-	1
Kokku	43	-	111	136	29	41	582	2247	35	3224

Aumärgid on kujundanud kunstnik Nikolai Triik. Ristid erinevad mõõtmete, värvi, lindi ja kandmisviisi poolest. Kujunduses on kasutatud rahvusvärvide (sinine, must, valge) kombinatsioone, ainult II liigi autasude südamik on punane.

23. veebruaril 1923. aastal asutati Tartu Vabaduseristi Vendade Ühendus. See oli esimene Vabadusristi kavaleride piirkondlik ühendus, mis järgnevatel aastatel kujunes üleriigiliseks organistatsiooniks: 1925. aasta suvel asutati üleriigiline Vabaduse Risti Vendade Ühendus (VRVÜ), millega järgnevatel aastatel liitusid teised tekkinud piirkondlikud organisatsioonid.

Vabadusristi kavaleride austamiseks tähistati Vabadusristi päeva. Algselt langes see kokku autasu asutamise kuupäevaga, kuid kuna 24. veebruar oli ka Vabariigi aastapäev otsustati Vabadusristi aastapäeva alates 1931. aastast tähistada 3. jaanuaril (Vabadussõja lõpu päeval). Alates 1934. aastast võeti Vabadusristi aastapäevaks Taevaminemispüha, mis on liikuv püha maikuus.

Viimane elusolev Vabadusristi kavaler oli Karl Jaanus, kes suri 6. oktoobril 2000.