Benito Mussolini
| See artikkel vajab toimetamist |
Benito Amilcare Andrea Mussolini (hüüdnimi itaalia keeles Il Duce 'juht'; 29. juuli 1883 Predappio, Forli provints – 28. aprill 1945) oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki.
Benito Mussolini sündis sepa peres. Tema lapsepõlv möödus vaesuses, mis ei võimaldanud tal omandada head haridust. Mussolini õppis kirikukoolis ning see andis talle võimaluse ise lapsi õpetada, kuid õpetaja ametit ei pidanud ta kaua. Itaalia-Türgi sõja päevil (1910–1911) sai temast sotsialistide parim ajakirjanik ja hiljem töötas ta toimetajana sotsialistide ajalehes L´Avanti ('Edasi').
Mussolini pooldas Itaalia astumist ilmasõtta Antanti poolel. Kuna aga sotsialistid olid haaratud patsifismi ideedest, läks Mussolini nendega tülli ja ta heideti sotsialistide parteist välja. Sõja-aastatel oli Mussolini sõdurina rindel ning sai seal haavata. 1919. aastal asutas ta vasakpoolsete vastu suunatud sõjaveteranide organisatsiooni Fascio di Combattimento (võitlusliit), mis 1921. aastal kuulutas enda Rahvuslik Fašistlikuks Parteiks. Põhiline toetajaskond olid erusõjaväelased, dissidentidest sotsialistid, suurmaaomanikud ja futuristid. Fašistid rakendasid kommunistide suhtes füüsilist terrorit ning tegelesid ka tänapäeva mõistes "katusepakkumisega".
Oktoobris 1922, järjekordse valitsuskriisi ajal nõudis Mussolini valitsusohje enda kätte, toimus nn. marss Rooma. 31.oktoobril 1922 kuulutas kuningas Mussolini peaministriks. Antifašistidel keelati riigist lahkuda, nende üle mõisteti kohut, paljud hukati. Kehtestati korporatiivne süsteem, sotsiaalsete tagatiste eest nõuti töölistelt vastuvaidlematut allumist. Saavutati kokkulepe Vatikaniga, ametiruumidesse üle kogu Itaalia ilmusid kohustuslikud krutsifiksid. Huvitaval kombel ei kiusatud Mussolini võimuloleku ajal Itaalias juute taga, isegi kõik sünagoogid jäid terveks. 1927. aastal loodi antifašistide jälitamiseks salapolitsei OVRO, mis allus otse Mussolinile. Ta juhtis riiki üle 20 aasta. 1943. aastal ta kukutati ning arreteeriti Itaalia kuninga käsul. Sakslased vabastasid Mussolini, kuid Teise maailmasõja lõpus 26. aprillil 1945 sattus ta koos armukese Clara Petacciga Itaalia partisanide kätte. 1945. aastal 28. aprillil lasti Mussolini maha. Tema ja ta armukese laipa näidati avalikult Milano rahva ees.
Sisukord |
[redigeeri] Tunnustused ja aunimetused
- Eesti Vabadusristi III liigi 1. järk (29.04.1925)
[redigeeri] Teosed eesti keeles
- “Minu elulugu”. Inglise keelest tõlkinud Leopold Julius Kenn, eessõna kirjutanud Ernst Heinrich Ein. Sari Marseljeesist internatsionaalini. Loodus, Tartu / Tallinn 1939, 244 lk.
[redigeeri] Kirjandus
- Arved Palgi, "Mussolini". I osa (96 lk.) – Rakvere 1935, II osa (93 lk.) – Rakvere 1936; 2. trükk ühes köites – Rakvere 1939
- Christopher Hibbert, "Benito Mussolini elulugu". Inglise keelest tõlkinud Olev Luhaveer. Olion, Tallinn 1997
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
| Itaalia peaministrid | ||
|---|---|---|
| Itaalia Kuningriik | Cavour | Ricasoli | Rattazzi | Farini | Minghetti | La Marmora | Ricasoli | Rattazzi | Menabrea | Lanza | Minghetti | Depretis | Cairoli | Depretis | Cairoli | Depretis | Crispi | Starrabba | Giolitti | Crispi | Starrabba | Pelloux | Saracco | Zanardelli | Giolitti | Tittoni | Fortis | Sonnino | Giolitti | Sonnino | Luzzatti | Giolitti | Salandra | Boselli | Orlando | Nitti | Giolitti | Bonomi | Facta | Mussolini | Badoglio | Bonomi | Parri | De Gasperi |
 |
| Itaalia Vabariik | De Gasperi | Pella | Fanfani | Scelba | Segni | Zoli | Fanfani | Segni | Tambroni | Fanfani | Leone | Moro | Leone | Rumor | Colombo | Andreotti | Rumor | Moro | Andreotti | Cossiga | Forlani | Spadolini | Fanfani | Craxi | Fanfani | Goria | De Mita | Andreotti | Amato | Ciampi | Berlusconi | Dini | Prodi | D'Alema | Amato | Berlusconi | Prodi |
 |
