Liitium
3 |
1 2 |
Li 6,939 |
|
Liitium |
Sisukord |
[redigeeri] Liitium
Liitium on keemiline element järjenumbriga 3, leelismetall.
[redigeeri] Liitiumi omadused
Liitium on kõige väiksema tihedusega metall ja üldse kõige väiksema tihedusega normaaltingimusel tahke lihtaine: tema tihedus on 0,535 g/cm³.
Ta on hõbevalge suhteliselt pehme metall, mis sulab temperatuuril 180°C.
Võrreldes teiste leelismetallidega on liitium keemiliselt vähemaktiivsem, kõvem, kõrgema sulamistemperatuuri ja väiksema tihedusega.
Keemiliselt on ta väga aktiivne. Kõigis ühendites on liitiumi oksüdatsiooniaste 1. Liitium reageerib aeglaselt õhuga ja tõrjub veest vesinikku välja, moodustades hüdroksiid. Erinevalt teistest leelismetallidest moodustab liitium hapniku või õhuga reageerides tavalise oksiidi. Liitiumi soolad on termiliselt vähempüsivad kui muudel leelismetallidel.
[redigeeri] Liitiumi avastamine
Esimene mineraal, mis sisaldab liitiumi, petaliit, avastati brasiillase José Bonifácio de Andrada e Silva poolt 1700. aastal. Kindlaks tehti liitiumi olemasolu esmakordselt siiski alles 1817.aastal rootslase Johann Arfvedsoni poolt. Aasta hiljem, 1818. avastati liitiumisoolade omadus muuta põletamisel leek punaseks. Samal aastal eraldasid esmakordselt liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphrey Davy ja William Thomas Brande, kasutades selleks elektrolüüsi.
[redigeeri] Liitiumi kasutamine
Liitium on suhteliselt haruldane ning hajutatud element, teda ei leidu vabal kujul. Enamus liitiumist saadakse tänapäeval mineraalidest ja meresoolast.
Liitiumi kasutatakse soojusülekandeaparaatides, patareides(peamiselt mobiiltelefonide ja fotoaparaatide omades), lennukiehituses kasutatavates sulamites. Liitiumisooli, näiteks liitiumkarbonaati kasutatakse meeleolu tasakaalustajana (tümostabilisaatorina) meeleoluhäirete, näiteks bipolaarse meeleoluhäire mania-episoodide ravis.
[redigeeri] Liitiumi isotoobid
Liitiumil on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 6 ja 7. Pikima elueaga radioaktiivse isotoobi (massiarvuga 8) poolestusaeg on 0,84 sekundit.