Karl Ristikivi
Karl Ristikivi (16. oktoober 1912 Läänemaa Varbla kihelkond – 19. juuli 1977 Stockholm) oli eesti kirjanik.
[redigeeri] Haridus
- Varbla 6. klassiline algkool
- Tallinna kaubanduskool (lõpetas 1930)
- Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledž. (4-aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931–1932).
- 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1941.
[redigeeri] Looming
Lasteraamatud:
Tallinna triloogia:
- "Tuli ja raud" (1938) sai "Looduse" romaanivõistlusel esimese auhinna.
- "Õige mehe koda" (1940) algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas".
- "Rohtaed" (1942)
Diloogia:
- "Hingede öö" (1953, modernistlik romaan)
Ajaloofilosoofiline sari:
- Triloogia kroonikad – Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963)
- Triloogia biograafiad – "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduse õpilane" (1967)
- Triloogia põimingud – "Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972)
Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi viimaseks romaaniks jäi "Rooma päevik" (1976). Postuumselt avaldati lühiproosa kogu "Klaassilmadega Kristus" (1980). Rootsi-perioodil esines Ristikivi ka viljaka kriitikuna, ta on "Eesti kirjanduse loo" (1954) ja lühimonograafia "Bernard Kangro" (1967) autor.
Luulekogu:
- "Inimese teekond" (1972)
