Juri Andropov
Juri Andropov (vene keeles Юрий Владимирович Андропов; 15. juuni 1914 Nagutskaja jaam Mineralnõje Vodõ lähedal Stavropoli kubermangus – 9. veebruar 1984 Moskva) oli Nõukogude Liidu poliitik ja KGB pikaaegne juht.
Andropov oli poliitiliselt tegev alates 1930ndatest. Andropovi osa Ungari rahvusliku ülestõusu mahasurumises 1956, mil ta oli Nõukogude suursaadik Budapestis, tõi ta 1962 Ida-Euroopa asjade spetsialistina kommunistliku partei sekretariaati.
Aastatel 1967–1982 oli Andropov NSVL KGB esimees. Aastal 1973 sai ta NLKP Keskkomitee Poliitbüroo liikmeks.
Muuhulgas alustati tema käsul filmi "Seitseteist kevadist hetke" käsikirja loomisega.
Aastal 1982, pärast Brežnevi surma valiti uueks NLKP peasekretäriks Andropov. Ta püüdis stagneeruvat Nõukogude Liitu karmide keeldude-käskudega tugevdada, kuid eriti edukaks tema poliitika ei osutunud.
Andropovi võimuletulek andis ennast kohe tunda. Ta tegutses kiirelt ja otsustuskindlalt. Päevapealt tõusid mitmete luksuskaubaks peetavate kaupade, näiteks vinüülheliplaatide hinnad. Samuti tehti tööpäevadel kontrollreide näiteks kinodesse. Nende käigus küsiti igalt saalis viibijalt, kus ta töötab ning kuidas saab lubada endale tööajal meelelahutust.
Andropov oli viletsa tervisega ning suri juba vähem kui kaks aastat pärast võimule saamist. Sellega lõppes ka lühiajaline aktiivne periood pärast stagnatsiooni.
Pärast tema surma nimetati Rõbinsk tema auks ümber Andropoviks.
| Eelnev: Leonid Brežnev |
NLKP KK peasekretär 1982–1984 |
Järgnev: Konstantin Tšernenko |
| Eelnev: Leonid Brežnev |
NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1983–1984 |
Järgnev: Konstantin Tšernenko |
