Joseph Haydn
| See artikkel vajab toimetamist |
Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku, kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja.
Sisukord |
[redigeeri] Lapsepõlv
Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haaydnil koorist lahkuda
[redigeeri] Aastad Eszterhazi õukonnas 1761 - 1790
Umbes 30 aastat töötas Haydn rikka Ungari vürsti Eszterhazi õukonnas, mis asus 50 km Viinist Haydn pidi kirjutama igaks kontsertiks uue teose. Ta sai neid orkestri peal katsetada. Lossis käis palju tähtsaid külalisi, kes olid Haydni muusikast vaimustatud. Haydn sai kuulsaks. 1790. aastal ajas aga uus vürst kapelli laiali ning Haydnile määras ta eluaegse pensioni.
[redigeeri] Haydn vaba mehena 1790 - 1809
Pärast aastatepikkust tööd õukonnas oli Haydn nüüd vaba mees. Ta sai palju tööpakkumisi. Haydn otsustas sõita Londonisse. Esimene reis toimus 1791 - 1792. Haydni saabumine tekitas suurt elevust. Tema saabumine tekitas suurt elevust. Temast kirjutasid ajalehed, paljud tahtsid kuulsa heliloojaga tuttavaks saada. Londonis pidi ta kirjutama 6 sümfooniat ja veel teisi teoseid. See muusika tuli Londonis ka ette kanda. Kontsertid möödusid väga edukalt. Tagasisõidul Viini tehti peatus Bonnis ja seal kohtus Haydn noore Beethoveniga. Haydn tegi ka teise reisi Londonisse (1794 - 1795). Kuigi Inglismaa kuningas palus tal Londonisse elama jääda naases Haydn siiski kodumaale. Ta sai hüüdnime Papa Haydn. Haydn suri 1809. aastal Viinis
[redigeeri] Looming
Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes sümfoonia tõsiseks kontsertteoseks. Ta on kirjutanud 104 sümfooniat, neist esimese 1759. aastal. Tuntuimad on number 45 (Lahkumissümfoonia), 6 Pariisisümfooniat, 12 Londonisümfooniat, number 101 (Kell), Üllatussümfoonia jpm. Tema sümfooniad on saanud ka pealkirjad (nt "Lastesümfoonia, kus kasutati laste instrumente).
