William Blake

See artikkel vajab toimetamist

William Blake

William Blake (28. november 1757 London – 12. august 1827) oli inglise luuletaja, graafik ja maalija.

Sisukord

1 Looming
2 Fantaasiamaalim
3 Teosed
4 Vaated
5 Galerii
6 Välislingid

[redigeeri] Looming

William Blake oli kunstnikuna prerafaeliitide eelkäija. Tema poolt on loodud ekspessiivsed müstilisnägemuslikud illustratsioonid nii enda luuleteostele kui ka näiteks Dante Alighieri "Jumalikule komöödiale".

Kulus sada aastat enne kui Blake hakati pidama inglise kunsti üheks tähtsaimaks esindajaks.

[redigeeri] Fantaasiamaalim

"Muistsed ajad" 1794
Käsitsi koloreeritud reljeeftrükk
23.3 x 16.8 cm Briti Muuseum, London

Blake oli sügavalt usklik inimene, kes elas enda loodud fantaasiamaailmas.

Mõned pidasid teda nupust nikastanuks, teised suhtusid temasse kui süütusse veiderdajasse. Vaid vähesed tema kaasaegsed uskusid tema loomingusse ja ei lasknud tal nälga surra.

Blake tuntuim teos on "Muistsed ajad", mis illustreeris luuletust "Euroopa, prohvetlik ettekuulutus". Räägiti, et Blake oli seda sirkliga maakera mõõtvat vanameest näinud kord hõljumas oma pea kohal trepi ülemisel astmel majas Lambethis, kus ta elas. Sirkel vanamehe käes meenutab aga välgunoolt pimeduses.

Blake kujutluses oli jumal unenäoline ja fantastiline. Ta oli loonud oma mütoloogia, kus jumal Urizen oli kuri vaim, kes oli loonud pahelise maailma. Seetõttu kujutas ta ka selle fantaasiamaailma tegelasi hirmuäratavalt.

Selle mütoloogia kohaselt on Albion ürgne mees, kelle languse ja jagunemise põhjuseks on neli Zoad: Urizen, Tharmas, Luvah ja Los/Urthona. Nimi Albion on arvatavasti pärit Briti saarte ürgsest nimetusest.

[redigeeri] Teosed

"Süütuse laulud" (Songs of Innocence; 1789)
"Kogemuse laulud" (1794)
"Taeva ja põrgu abielu" (The Marriage of Heaven and Hell; 1790; eesti keeles – Looming 1993, nr. 9, tõlkinud Ants Viires; samas ka Tuomas Anhava ülevaade "William Blake")
"Prantsuse revolutsioon" (1791)
"Ameerika" (1793)
"Urizeni raamat" (1794)

[redigeeri] Vaated

Blake oli libertariaan. Ta vihkas türanniat ja absoluutset monarhiat. See kajastub tema "Süütuse lauludes" ja "Kogemuse lauludes", milles ta kujutab ülemklassi, selle institutsioone ja anglikaani kirikut korrumpeerunute ja ekspluataatorlikena. Ta unistas idüllilisest Inglismaast, mis oleks vaba korruptsioonist, oma poeemis "Kajav rohelus", kuid sealt on näha, et ta kahtles, kas Inglismaa saab kunagi tõeliselt vabaks.

Blake pooldas rasside ja sugude võrdõiguslikkust. Ta oli orjanduse äge vastane ja kujutas sageli piinatavaid orje, et näidata selle jõledust.