Triatlon
| Vajab toimetamist |
Triatlon on üsna uus spordiala ning see koosneb kolmest erinevast spordialast — ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Esimene triatlonivõistlus peeti 25. septembril 1974 Mission Bay's, San Diegos, USA-s, mille korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, kus aladeks olid ujumine, jalgrattasõit ja jooks.
Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi 1989. aasta mais Avignon'is Prantsusmaal ja sama aasta augustis peeti sealsamas ka esimesed maailmameistrivõistlused. Vancouveris asuval ITU-l on 87 liikmesriiki. Olümpiaalaks sai triatlon 1994. aastal, ent esimest korda tulid triatleedid olümpiarajale Sydney olümpiamängudel 2000. aastal.
Duatlonis võisteldakse jooksus, jalgrattasõidus ja jälle jooksus.
Aquatlonis võisteldakse jooksus, ujumises ja jooksus.
Talvetriatlonis võisteldakse jooksus, sõidetakse maastikurattal ja suusatatakse. Kõigil mainitud aladel korralatakse omi maailmameistrivõistlusi.
[redigeeri] Võistlusalad ja distantside pikkused
Traditsioonilisel triatlonil alustatakse võistlust ujumisega, jätkatakse jalgrattasõiduga ja lõpetatakse jooksuga. Standard- ehk sprindivõistluse ujumisdistantsi pikkus on 750 m, jalgrattasõit 20 km ja jooks 5 km. Põhi- ehk olümpiadistantsil on ujumine 1,5 km, jalgrattasõit 40 km ja jooks 10 km. Pikkadel distantsidel aga ujutakse 2...4 km, sõidetakse rattaga 50...180 km ja joostakse 15...42,195 km (maraton).
Maailma tuntuim triatlonivõistlus on Hawaii Ironman, distantsid on 3,86 km (2,4 miili), 180,2 km (112 miili) ja maraton 42 km (26,2 miili).
[redigeeri] Triatlon Eestis
Eesti tuntumad triatlonisportlased on Kirill Litovtšenko, Marko Albert ja Ain-Alar Juhanson.
