Tacitus
See artikkel on ajaloolasest; keisri kohta vaata artiklit Tacitus (keiser)
| Vajab toimetamist |
Publius Cornelius Tacitus (u. 55 – 120, teistel andmetel u. 55 - 117) oli Vana-Rooma ajaloolane.
Tacitus on järelpõlvedele esmajoones kirjanik ja ajaloolane, kuid oma eluajal oli ta aga samavõrd tähtis ka riigitegelase ja poliitikuna, läbides kõik olulised astmed karjääriredelil. Praeguses mõistes alustas ta sõjaväeteenistusest ja sai ohvitseriks, siis oli kõrgetes riigiametites ediil, mis tähendas tööd nö. siseministeeriumis, siis kvestor – rahandusministeeriumis ja preetor – justiitsministeeriumis. Järgnesid välissaadiku ametid (prokonsul).
Tema peateosed (“Historia”, “Annales”) puudutavad Rooma keisririigi ajalugu. Kolm lühiteost (“Agricola”, “Germania”, “Dialoog” kõnemeestest) käsitlevad poliitika, inimloomuse ja kultuuri eri külgi.
- “Agricola” on silmapaistev isikuportree võimekast poliitikategelasest Iulius Agricolast
- “Germania” on etnograafilis-geograafiline uurimuslik kirjeldus kaugetest rahvastest.(muuhulgas mainib ta Läänemere ümbrust kirjeldades aestii hõime ("aestiorum gentes"). Tänu tema ülestähendustele kinnistus mõiste aestii ja hakkas aja jooksul märkima läänemeresoome hõimu, mida täna tunneme eesti rahvusena).
- “Dialoog kõnemeestest” käsitleb haridusprobleeme, teemaks rahulolematus pealiskaudse ja formaalse õpetusega ning rooma retoorika allakäik.
