Saksamaa vapp
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia reeglitele.| See artikkel vajab toimetamist |
Kotkas on Saksamaa vapi vapiloom. Selle ajalugu embleemina on siiski rohkesti vanem. germaani hõimudele oli kotkas jumala Odini lind; roomlastele ülima jumala sümbol. Sealt, ja läbi usulise tähtsuse, sai sellest keskaegse sümbolismi osa.
[redigeeri] Ajalugu
Reich'i kotka (saksa keeles Adler) algusaeg ulatub ilmselt Karl Suure ajani. Ligikaudu 1200.a. saab mustast kotkast kuldsel väljal impeeriumi vapp. 1433.a. võetakse esimest korda kasutusele kakspäine kotkas Saksa-Rooma keisri Sigismundi poolt. Sellest ajast on kakspäine kotkas olnud Saksa-Rooma keisrite sümbol ning seetõttu ka Saksa-Rooma riigi sakslaste vapp. Umbes 15. sajandi keskpaigast on keisrid pannud oma dünastiate vappe kotka rinnale.
Pärast Saksa-Rooma riigi likvideerimist aastal 1806 lakkas ühiselt kasutatud embleem eksisteerimast. 1815. aastal loodi saksa aladel Saksa Konföderatsioon (saksa Bund) 39-st ühinenud saksa riigist. Kuni 1848. aastani ei olnud konföderatsioonil oma vappi. Maapäev (Bundestag), kandis kohtudes Frankfurt am Mainis Austria vappi, kuna Austria oli üle võtnud liidu juhtimise. Sel oli must, kahe peaga kotkas, mille Austria oli võtnud kasutusele peale Saksa-Rooma riigi lõppu.
1848. aasta revolutsiooni ajal võttis Saksa Rahvusassamblee Püha Pauli kirikus Frankfurtis kasutusele uue Reich'i vapi. Must kahe peage kotkas jäeti alles, kuid sel puudusid neli keisri sümbolit - mõõk, riigiõun, skepter ja kroon. Kotkas oli kuldsel taustal, ülalosas oli kuldne täht. Mõlemad vapi küljed olid katetud kahe musta-punase-kuldse lipuga. See vapp ei leidnud aga head vastuvõttu.
1867. aastal loodi Preisimaa võimu all olev Põhja-Saksa Konföderatsioon ilma Austriata ning Lõuna-Saksa riikideta. Kasutusele võeti uus vapp, mille taust koosnes mustast-valgest-punasest ning selle külgedel olid kaks metslast seismas pjedestaalil ning hoidmas kaikaid.
Kotkas oli kasutusel ka Saksa Keisririigi (1871-1918) ja Weimari Vabariigi ajal (1918-1933), kuigi sümboolne tähendus ja kujundus erines.
Kui Hitler 1933.aastal võimule tuli, hoiti esialgu alles Weimari kotkas. 1935. aastal asendati see Natsionaalsotsialistliku Töölispartei (NSDAP) embleemiga. Sellel oli must kotkas stiliseeritud tammepärja peal, mille keskel oli svastika. Pärast Saksamaa kaotust Teises maailmasõjas 1945. aastal lakkas Kolmas Riik eksisteerimast. 1949. aastal loodi Saksamaa Liitvabariik, mille vapina võeti 1950. aastal kasutusele Weimari kotkas. Seda hakati nüüdsest kutsuma "föderaalseks kotkaks". Tobias Schwabi kujundus pärineb aastast 1926. Peale Saksa Demokraatliku Vabariigi ühinemist 1990. aastal, on föderaalne kotkas olnud üheninenud Saksamaa sümbol.
[redigeeri] Kotkas tänapäeval
Kotka ametlikud kujutused ei ole vaid vapil, kuid ka föderaalsete ametiasutuste lippudel. See on ka Saksamaa presidendi- ja ametlike pitsatite standardkujutis. Weimari perioodi ajal loodi erinevaid kujundusi, mis erinesid peamiselt oma kuju ja tiibade positsiooni poolest. Suur ja väga priske kotka kujutis kaunistab Bundestagi, Saksa parlamendi, koda. Seda kutsutakse mõnikord nimega "Fette Henne" (paks kukk). Peale ametlike kujutuste, on lubatud föderaalset kotkast kunstlikult muuta ning see on leidnud tee müntidele, markidele ning föderaalsete võimude kirjapäistele.
