Redoksreaktsioon
See artikkel vajab toimetamist |
Redoksreaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus aatom liidab või loovutab elektrone. Elektronide liikumise tõttu muutub ka aatomi oksüdatsiooniaste.
Redoksreaktsiooni kirjeldamiseks kasutatakse mõisteid:
- Oksüdatsioon on elektronide loovutamise protsess.
- Reduktsioon on elektronide liitmise protsess.
- Oksüdeerija on aine, mis oksüdeerib teist ainet, liites endale elektrone.
- Redutseerija on aine, mis redutseerib teist ainet, loovutades sellele elektrone.
[redigeeri] Oksüdeerijad ja redutseerijad
Aineid, millel on oksüdeerimise omadused, nimetatakse oksüdeerijateks või oksüdantideks. Oksüdeerijad liidavad endaga elektrone, ise redutseerudes. Tüüpiline oksüdeerija on kõrge oksüdatsiooniastmega nt MnO4-, kus mangaani oksüdatsiooniaste on +7 .Teised näited oksüdeerijatest on H2O2, CrO3, Cr2O72-, OsO4.
Ained, mis redutseerivad on redutseerijad või reduktandid. Nemad loovutavad redoksreaktsioonis elektrone, ise oksüdeerudes. Redutseerijaid on keemias mitmeid nt metallid ( Li, Na, Mg), orgaanilises keemias kasutatavad nt NaBH4 (naatriumborhüdriid), LiAlH4 (liitiumalumiiniumhüdriid)
[redigeeri] Redoksreaktsioonide näited
Reaktsioon vesiniku and fluori vahel:
Antud reaktsioon kulgeb kahe pool-reaktsioonina: oksüdeerumine
- ehk teisiti
Elementidel on oksüdatsiooniaste 0. Esimeses poolreaktsioonis vesinik oksüdeeritakse oksüdatsiooniastmest 0 kuni oksüdatsiooniastmeni +1. Kuna vesiniku aatomeid osaleb reaktsioonis kaks, siis vesinik kaotab kokku 2*1=2 elektroni.
ja redutseerumine
- ehk teisiti
Teises poolreaktsioonis redutseeritakse fluor oksüdatsiooniastmest 0 kuni −1.
Kuna kogu reaktsiooni laeng jääb muutumatuks, peab oksüdeerumisel loovutatud elektronide arv olema võrdne redutseerumisel liidetud elektronide arvuga. Poolreaktsioonide liitmisel elektronide hulk taandub välja ning elektronide ülejääki ei teki:
Ioonid moodustavad vesinikfluoriidi
[redigeeri] Vaata ka
- Põlemine
- Roostetamine
- Patarei