Lothar III (Saksa-Rooma keiser)

Lothar III von Supplinburg (ka Lothar von Süpplingenburg; juuni 1075 – 4. detsember 1137) oli Saksa kuningas alates 1125, Saksa-Rooma keiser alates 1133 kuni surmani. Ta oli ka Saksimaa hertsog alates 1106.

[redigeeri] Elu

Lothar sai Saksa kuningaks seetõttu, et talle eelnenud Franki dünastia viimane esindaja Heinrich V suri ilma pärijateta ning loogilisim pretendent troonile, Friedrich von Hohenstaufen, oli paavsti ja tema toetajate, eriti Mainzi peapiiskopi vaenlane. Nii valiti kuningaks üpris neutraalne, aga mõjukas Lothar, kes oli Saksimaa hertsog. Ta oli juba üpris vana ning ilma pärijateta, mistõttu paavst lootis, et temaga saab kergesti manipuleerida, eestkätt troonijärglase määramise koha pealt. Friedrich von Staufi vend Konrad aga protesteeris avalikult Lothari valimise vastu ning alustas tema vastu sõda. Lõppkokkuvõttes lõppes see siiski Lothari võiduga ning ta krooniti Roomas pidulikult keisriks. Seejärel läks ta sõtta Sitsiiliat ja Lõuna-Itaaliat valitenud normannide vastu, kuid pidi paavsti nõudel vasallivande nõudmisest normannide juhi suhtes loobuma. See tekitas saksa vägedes arusaamatut ja viha. Lothari viimastel valitsusaastatel muutus üha ägedamaks vaen Saksa-Rooma riigi kahe võimsaima dünastia, Welfide ja Hohenstaufenite ehk Staufide vahel. 1137, kui Lothar suri, valiti kuningaks Staufist Konrad ning algas tõeline kodusõda.

[redigeeri] Nimest

Lothar von Supplinburgi on tavaliselt nimetatud Lothar III, ehkki tegelikult on sellenimelisi Saksamaa valitsejaid olnud vaid kaks, kuna Lothar I, Kesk-Frangi kuningas ja keiser (843–855), valitses teoreetiliselt ka Ida- ja Lääne-Frangi riike (ehkki reaalselt tegid seda tema vennad Charles ja Ludwig) ehk sealhulgas Saksamaad, ent tema poja Lothar II võim piirdus vaid Lotringiga, mis jääb Saksamaa piiridest enamjaolt väljapoole. Seetõttu pole tema nimetamine Saksamaa valitsejaks ilmselt õigustatud, kuid kuna ajaloolises traditsioonis on juurdunud nimetus Lothar III, siis on ehk parem kasutada ikkagi seda nimekuju.