Les Cayes
Les Cayes [le kee] (ka Cayes, Aux Cayes) on linn Haiti edelaosas Lõunapoolsaarel Kariibi mere kaldal, lõunaranniku tähtsaim sadamalinn, Lõunadepartemangu keskus.
Geograafilised koordinaadid on 18°12'N 73°45'W.
Kaugus Cap-Haïtienist on 471 km, Jérémiest 97 km, Port-au-Prince'ist 196 km (maantee nr 200) ja Port Salut'st 27 km.
Linn on tasase reljeefiga ja korrapärase planeeringuga. Tänavad on laiad. Lähedal voolab jõgi Ravine du Sud, mis on kõrgvee ajal ohtlik.
Elanike arv oli 2002. aasta andmetel 55 700. Tegemist on Port-au-Prince'i ja Cap-Haïtieni järel suuruselt kolmanda linnaga riigis.
Elanike arvu andmed on:
- 1918: 15 000
- 1927: 15 000
- 1933: 11 900
- 1938: 15 000
- 1961: 15 200
- 1964: 14 000
- 1968: eeslinnadega 95 400
- 1971: 22 300
- 1975: 27 200
- 1982: 34 100 (eeslinnadega 105 400)
- 1992: 45 900
- 1997: 48 800
- 2002: 55 700
Linnal on lennuväli.
Linnas toodetakse suhkrut (üks kolmest suurest suhkruvabrikust riigis) ja sigareid. Linna ümbruses kasvatatakse tubakat, puuvilla, suhkruroogu ja kariloomi.
Linnast eksporditakse kohvi ja suhkrut.
Les Cayes on katoliku piiskopi residents (vaata Les Cayes' piiskopkond). Piiskop on Jean Alix Verrier.
Linnapea on Joseph Raymond Clergé.
Sadama ümber on 18. ja 19. sajandist pärit kindlustuste varemed. Vaatamisväärsed on katedraal ja mõned prantslaste majad koloniaalajast.
Les Cayes' lähedal on kolm ilusat supelranda, sealhulgas Gelée rand.
Linnas töötavad raadiojaamad Radio Diffusion Cayenne, Radio Lumière, Radio Macaya, Radio Men Kontre ja Voix des Paysans du Sud.
Les Cayes' rajasid prantslased 1719 või 1786.
Linn võttis 1815 kindral Marioni juhtimisel vaimustusega vastu Simón Bolívari ja tema kaaslased, kes sealt varjupaika otsisid. Nad said president Pétionilt rikkalikult relvi ja laskemoona ning suundusid 1816 Lõuna-Ameerikat vabastama.
Les Cayes' linna on tabanud orkaanid (troopilised tsüklonid):
- Hazel (11. oktoober 1954)
- Flora (3. oktoober 1963)
- Cleo (24. august 1964
- Allen (5. august 1980)
2002. aasta mais oli üleujutus.
Les Cayes's sündis looduseuurija John James Audubon.
Linna kaitsepühak on Jumalaema, keda austatakse Jumalaema Uinumise Pühal 15. augustil.