Kihelkond on Eesti ajalooline haldusüksus, mis mängis olulist rolli alates muinasajast kuni 20. sajandi esimese pooleni.

Muinaskihelkond oli muinaseestlastel ühte hõimu kuuluvate inimeste ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, mida juhtis vanem.

Muinaskihelkonna keskuseks oli kas linnus või kindlustatud asula, mis oli tihti ka vanema residentsiks. Oli ka kahe ja enama vanemaga ning mitme linnusega kihelkondi. Suur hulk muinaskihelkondi olid 13. sajandi alguseks liitunud muinasmaakondadeks, mille keskuseks oli tavaliselt suurem linnus. Oli aga ka muinaskihelkondi, mis maakondadeks liitunud ei olnud (nt Alempois). Eesti aladel oli 13. sajandi algul ligikaudu 45 muinaskihelkonda. Kahjuks ei ole kõigi nende nimed meie ajani jõudnud ning mitmel pool ei ole kindlalt teadagi, millisad alad moodustasid ühise kihelkonna ja millised mitte.

Muistse vabadussõitluse ehk põhjala ristisõdade tulemusena moodustati muinaskihelkondade põhjal kirikukihelkonnad. Kirikukihelkond oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks, kuigi kirikukihelkonnas võis liasaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid. Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud.

13. sajandi lõpus oli Eesti aladel 59 kihelkonda, 16. sajandi lõpus 83, 1925 enne kirikukihelkondade kaotamist 102.

Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid. Amet loodi arvatavasti 16. sajandi algul ja likvideeriti 1919.

Kirikukihelkonnad moodustasid kirikukonvendi. Kirikukonvent oli luteri kiriku haldusorgan Eesti- ja Liivimaal. Kirikukonvendid tegutsesid 17. sajandi lõpust 1919. aastani.

Alates 1860ndatest aastatest kuni kaasajani on kihelkonna tähtsus haldusüksusena järk-järgult vähenenud. 1866 alustati kihelkondades valdade moodustamisega. Esialgu moodustati igas mõisas omaette vald ning vallad hõlmasid ainult taluumaid, mitte aga aga mõisatele kuuluvaid maid. Hiljem on valdasid pidevalt ühendatud,. kuna väikesed vallad osutusid väheefektiivseks ning nende ülevalpidamine kulukaks. Suurem valdade ühendamine toimus 1891-1893. Alates 1917. aastast allutati valdadele ka mõisamaad. Sellest ajast peale saidki kihelkondade asemel peamisteks haldusüksusteks vallad. Kihelkonna (kirikukihelkonna) mõiste jäi paralleelselt kasutusse küll kuni 1925. aastani, mil luteri usu kirikukogudused muudeti territooriumiga mitteseotud usuühinguiks.

Kaasajal on kihelkonna mõiste muutunud pelgalt ajaloolis-kultuuriliseks mõisteks. Näiteks eesti keele murrakud, rahvaluule ja rahvarõivad jagunevad kihelkonniti, kuna väga palju kirikukihelkondi moodustati ajalooliste kihelkondade aladele. Samuti on mõistlik kihelkondade järgi liigitada mõisaid jt ajaloolisi objekte. Kaasaja haldusjaotus 15 maakonnaks ning enam kui 230 omavalitsuseks ajaloolist kihelkondlikku jaotust ei järgi. Nii on kujunenud olukord, kus ühe ajalooline kihelkond on tükeldatud mitme valla või isegi mitme kaasaegse maakonna vahel.

Sisukord 1 Eesti kihelkondade loend maakondade järgi 1.1 Harjumaa 1.1.1 Muinaskihelkonnad 1.1.2 13. sajand 1.1.3 14.–16. sajand 1.1.4 18.–20. sajand 1.2 Järvamaa 1.2.1 Muinaskihelkonnad 1.2.2 13. sajand 1.2.3 14.–16. sajand 1.2.4 17. sajand 1.2.5 20. sajand 1.3 Läänemaa 1.3.1 Muinaskihelkonnad 1.3.2 13. sajand 1.3.3 14.–16. sajand 1.3.4 17. sajand 1.3.5 18.–19. sajand 1.4 Pärnumaa 1.4.1 Muinaskihelkonnad 1.4.1.1 13. sajand 1.4.1.2 14.–16. sajand 1.4.1.3 17. sajand 1.4.1.4 19. sajand 1.5 Saaremaa 1.5.1 Muinaskihelkonnad 1.5.1.1 13. sajand 1.5.1.2 14.–16. sajand 1.5.1.3 17. sajand 1.5.1.4 18. sajand 1.6 Setumaa 1.7 Tartumaa 1.7.1 Muinaskihelkonnad 1.7.1.1 13. sajand 1.7.1.2 14.–16. sajand 1.7.1.3 18. sajand 1.7.1.4 20. sajand 1.8 Valgamaa 1.8.1 Muinaskihelkonnad 1.8.1.1 13. sajand 1.8.1.2 14.–16. sajand 1.8.1.3 17. sajand 1.9 Viljandimaa 1.9.1 Muinaskihelkonnad 1.9.1.1 13. sajand 1.9.1.2 14.–16. sajand 1.9.1.3 20. sajand 1.10 Virumaa 1.10.1 Muinaskihelkonnad 1.10.2 13. sajand 1.10.3 14.–16. sajand 1.10.3.1 18.–20. sajand 1.11 Võrumaa 1.11.1 Muinaskihelkonnad 1.11.2 13. sajand 1.11.3 14.–16. sajand 1.11.4 17. sajand 1.12 Vaata ka 1.13 Välislingid

[redigeeri] Eesti kihelkondade loend maakondade järgi

[redigeeri] Harjumaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Revala maakond

• Rebala (Repala, Reppel) hilisemate Jõelähtme, Harju-Jaani ja Kuusalu kirikukihelkondade aladel.
• Ocrielæ ehk Vaskjala (Lehmja), hilisema Jüri kirikukihelkonna eelkäija
• Vomentagana (Vomentakæ) ehk Võhmataguse, hilisema Keila kirikukihelkonna eelkäija

Harju (Harrien) maakonna ajaloolised kihelkonnanimed ei ole säilinud.

• Rapla kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Varbola linnuses
• Hageri kihelkonna eelkäija arvatava keskusega Lohu Jaanilinna juures
• Kose kihelkonna eelkäija

[redigeeri] 13. sajand

• Hageri (Haggers) – esmamainimine 1241, moodustatud ilmselt kohe peale vallutamis
• Harju-Jaani (Saientcken) – esmamainimine 1322, moodustatud sajandi lõpus Jõelähtme kihelkonna osadest
• Harju-Madise (Lodendrode) – esmamainimine 1343, moodustati sajandi teisel poolel
• Jüri (Jürgens) – moodustatud 1220–1221, algul kandis nime Vaskjala
• Jõelähtme (Jegelecht) – moodustatud 1220–1221
• Juuru (Jördenhiljem Juriz) – eraldus Hagerist 1240
• Keila (Kegel) – moodustatud 1220–1221 Vomentagana alale
• Kose (Kosch) – asutatud enne 1240, moodustatud ilmselt kohe peale vallutamis
• Kuusalu Kusal) – moodustatud umbes 1220
• Nissi (Nysso) – esmamainimine 1452, moodustati sajandi lõpus, esialgu kandis nime Hertele

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Rapla (Rappel) eraldati Hagerist 14. sajandi alguses, esmamainimine 1412

[redigeeri] 18.–20. sajand

• Risti ka Harju-Risti (Sankt Crukt, hiljem Kreuz) – iseseisvus 1870. Eraldus 17. sajandi alguses Keila kihelkonnast, oli 1870. aastani ühendatud Harju–Madisega.

[redigeeri] Järvamaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Järva maakonnas oli kolm muinaskihelkonda. Teada on üks - Loppekunde või Lõpekund - mis sai hilisemate Järva-Jaani ja Ambla kirikukihelkondade aluseks.

[redigeeri] 13. sajand

• Ambla - moodustati sajandi 1220. aastatel Lõpekundi muinaskihelkonna alale
• Järva-Jaani - moodustati sajandi esimesel poolel Lõpekundi muinaskihelkonna alale, esmamainimine 1253, esialgne nimi Keytingen, hiljem Sankt Johannis.
• Koeru - moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1282
• Peetri - moodustati sajandi esimesel poolel arvatavasti 1221–1223 omaette olnud muinaskihelkonna alale

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Järva-Madise (Goldenberg ehk Kullenbeck hiljem Sankt Matthäi) - moodustati enne 1427. aastat
• Türi – liideti Järvamaaga umbes 1560. kuulus enne Viljandi komtuurkonda, moodustatud Alempoisi muinaskihelkonna alale

[redigeeri] 17. sajand

• Anna - moodustati sajandi esimesel poolel Peetri ja Kose kihelkonna osadest, 13. sajandil kuulus Embere (Randow) kihelkonda
• Paide - moodustati 1636 Peetri ja Türi kihelkonna aladele

[redigeeri] 20. sajand

• Käru - eraldus 1920. aastal Vändra kihelkonna maadest nagu ka Käru vald ja liideti Järvamaaga

[redigeeri] Läänemaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Läänemaal oli ajalooliselt seitse kihelkonda.

• Kotsu (Cotze), sai aluseks Hanila kirikukihelkonnale
• Sõrve (Sorve), sai aluseks Karuse kirikukihelkonnale
• Kõrve (Corbe), Pärnu-Jaagupi kirikukihelkonna eelkäija
• Lihula (Leole)
• Ridala (Rotalia ehk Rotelwic)
• Soontagana (Sontackele), sai aluseks Mihkli kirikukihelkonnale
• nimi teadmata, asus Märjamaa, Kullamaa, Vigala aladel.

[redigeeri] 13. sajand

• Hanila (Hanhele) - moodustatud sajandi alguses, esmamainimine 1519. aastal
• Karuse (Cozzo hiljem Karissen) - moodustati aastatel 1240-1250, esmamainimine 1267. aastal nime Karissen all
• Kullamaa - moodustati sajandi esimesel poolel
• Lihula (Leole) - moodustati hiljemalt 1241. aastal
• Käina- moodustati peale 1254. aastat
• Mihkli - rajati 13. sajandi keskel, preestrit mainitakse 1259., kirikut 1359. aastal
• Märjamaa (Mariema) - moodustati 13. sajandi alguses, esmamainimine 1364. aastal
• Ridala (Rotalia ehk Rotelwic) - moodustati 1220. aastail Ridala muinaskihelkonna alale. 1260-1270 ehitati kihelkonna alale Haapsalu piiskopilinnus
• Vigala (Fickel) - moodustati peale 1234. aastat

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Kirbla - eraldus Lihula kihelkonnast omaette kihelkonnaks 14. sajandil
• Lääne-Nigula - eraldus Ridala kihelkonnast, esmamainimine 1367. aastal
• Martna - eraldus 16. sajandi alguses Ridala kihelkonnast
• Noarootsi - moodustatud 15.sajandi alguses, 1536. aastast oli kihelkonnal pastor
• Pühalepa - esmamainimine 1522
• Vormsi - moodustati 15. sajandil

[redigeeri] 17. sajand

• Reigi - eraldus 1627. aastal Käina kihelkonnast
• Varbla - eraldus Hanilastst 1611, kuid oli edaspidigi korduvalt ühendatud Hanila kihelkonnaga

[redigeeri] 18.–19. sajand

• Haapsalu - eksisteeris lühiajaliselt
• Emmaste - eraldus 1866. aastal Käina kihelkonnast

[redigeeri] Pärnumaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

• Alempois (oli muinasajal maakonda ühendamata kihelkond)
• Halliste (Allise ehl Allistegunde)

• Korbe (kuulus muinasajal Läänemaale)
• Soontagana (kuulus muinasjal Läänemaale)

[redigeeri] 13. sajand

• Karksi - moodustati sajandi esimesel poolel, aastatel 1587 - 1877 Halliste-Karksi kihelkond
• Pärnu-Jaagupi - moodustati peale vallutamist, esmamainimine 1241

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Halliste (Allise ehl Allistegunde) - esmamainimine [1504]]. aastal, aastatel 1587 - 1877 Halliste-Karksi kihelkond
• Saarde - moodustati 16. sajandi keskel

Märkus. Pärnu maakonnnast kui iseseisvast üksusest saame rääkida alles alates uusajast (17. sajandust). Muinas- ja keskajal kuulusid Halliste/Aliste ja Karksi Viljandimaa/Sakala juurde, Korbe/Kõrve/Pärnu-Jaagupi ja Soontagana/Mihkli aga Läänemaa/Saare-Lääne piiskopkonna juurde. Alempois oli muinasajal aga maakondadesse ühinemata.

Lisaks kuulus muinasaegse Sakala alla arvatavasti veel Ruhja (läti k Ruijena) kihelkond (kaasajal kuuluvad selle alad Lätile ja on peale Liivimaa sõda lätistunud). Segane on lugu Härgmäe (läti k Ergeme) piirkonnaga, mis võis ka muinasajal olla eestikeelne ja kuuluda Sakalamaale.

[redigeeri] 17. sajand

• Audru - moodustati 1636. eraldus Pärnu kihelkonnast
• Pärnu - moodustati sajandi alguses
• Tori (Turgila) - moodustati 1634
• Tõstamaa - iseseisvus 1670
• Vändra - moodustati sajandi keskel

[redigeeri] 19. sajand

• Häädemeeste - eraldus Tori kihelkonnast 1862. aastal

[redigeeri] Saaremaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

• Kihelkonna-Sõrve
• Sworve
• Valjala

[redigeeri] 13. sajand

• Jämaja - moodustatud sajani esimesel poolel Sworve muinaskihelkonna alale
• Kaarma (Karmelhof) - moodustatud sajandi esimesel poolel
• Kihelkonna (Kiligunde) - esmamainimine 1228. aastal
• Karja - moodustati sajandi keskel, kirikut on mainitud 1254
• Muhu (Moon ehk Mohn) - moodustati koos Pöidega kaksikkihelkonnana, iseseisvus peale 1267. aastat
• Pöide (Peude) - moodustati koos Muhuga Horle-Mone kaksikkihelkonnana, iseseisvus peale 1267. aastat
• Valjala (Waldia) - moodustati sajandi esimesel poolel

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Anseküla - moodustati 16. sajandi alguses
• Kärla (Kergel) - eraldus Kaarma kihelkonnast 14. sajandi alguses, esmamainimine 1438. aastal
• Püha (Pyha) - esmamainimine 1449

[redigeeri] 17. sajand

• Jaani - eraldus 1675. aastal Pöide kihelkonnast
• Mustjala - moodustati 1646. aastal

[redigeeri] 18. sajand

• Ruhnu - moodustatud aastal 1713

[redigeeri] Setumaa

Kraasna - Lutsi

[redigeeri] Tartumaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Jogentagana maakond

Soopoolitse maakond või kihelkond (Sobolits)

Ugandi maakond (Uggn)

• Tarbatu

Vaiga maakond

[redigeeri] 13. sajand

• Kodavere (Kotefer) - moodustatud sajandi keskel, esmamainimine 1443. aastal
• Laiuse (Wemela) - moodustati sajandi keskel, esmamainimine 1319. aastal
• Otepää (Odempe või Odenpe) - moodustati kohe peale vallutamist
• Palamuse - moodustati sajandi alguses ajaloolise Vaiga maakonna alale, oma pastor aastast 1234
• Puhja (Puien) - moodustati kohe peale ala vallutamist, kirikut mainitakse aastal 1397
• Rannu - moodustatud peale ala vallutamist, esmamainimine 1347
• Tartu-Maarja - moodustati sajandi teisel poolel, esmamainimine 1471
• Torma (Capescever) - moodustati ajaloolisele Vaiga maakonna alale kohe peale vallutamist, esmamainimine 1319
• Võnnu (Wendau) - moodustatud umbes 1224, esmamainimine 1361

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Kambja (Camby) - moodustati 15. sajandi keskel, Otepää- Tartu- ja Võnnu kihelkonna osadest, esmamainimine 1471. aastal
• Kursi - esmamainimine 1411. aastal, kandis varem Lemestvere kihelkonna nime
• Maarja-Magdaleena (kerspel to der Nyenkerken) - moodustati 14. sajandi teisel poolel, esmamainimine 1443. aastal, Maarja-Magdaleena nime sai kihelkond alles 17. sajandil
• Nõo (Niggen või Nughen) - moodustatud umbes 1224. aasta paiku
• Rõngu - moodustati peale 1413. aastat
• Äksi (Ekes) - esmamainimine 1443

[redigeeri] 18. sajand

• Lohusuu - asutati sajandi keskel hiljem liideti Torma kihelkonnaga

[redigeeri] 20. sajand

• Avinurme - moodustati 1920. aastal

[redigeeri] Valgamaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

• Kibena

[redigeeri] 13. sajand

• Helme - moodustati sajandi alguses, esmamainimine 1329
• Sangaste ('Toyvele hiljem Touvel) - moodustati peale ala vallutamist, esmamainimine 1379

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Karula (Carwele) - moodustati 14. sajandil, esmamainimine 1532

[redigeeri] 17. sajand

• Hargla - moodustati 1694. Karula-, Gaujiena-(Koivalinna), Urvaste kihelkonna osadest

Märkus. Ajalooline (kuni-1920) Valgamaa jääb kaasajal Läti aladele, v.a. Valga linn ja tühised alad Luke (läti k Lugaži, saksa k Lugden) kihelkonnast. Helme kihelkond on ajalooliselt seotud Sakalamaa/Viljandimaaga, Sangaste aga Ugandimaa/Tartumaaga. Segane on lugu Hargla kihelkonna aladega. Teada on vaid, et ta on eraldatud 1694 Koivalinna (läti k Gauijena, saksa k. Adsel) kihelkonnast. On täiesti tõenäoline, et Hargla ümbruse ala on eestistunud alles keskaja teisel poolel või uusaja algul ning muinasajal on ta olnud osake latgalite aladest. See on muidugi vaid hüpotees. Veel 18.-19. sajandi kaartidel on Hargla-Karula piirkonnas väga palju lätikeelseid kohanimesid.

[redigeeri] Viljandimaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Mõhu maakond

Sakala maakond

• Nurmekund ('Nurmegunde)
• Paistekund

[redigeeri] 13. sajand

• Pilistvere (Pilsekon) - moodustatud kuni 1234. aastani Nurmekund'e kihelkonna alale
• Põltsamaa - kihelkond asutati hiljemalt 1234 Mõhu minaskihelkonna alale
• Paistu (Paistekund) - moodustatud kohe peale vallutamist, preestrit on mainitud aastal 1234
• Suure-Jaani (Walle) - moodustatud kohe peale ala vallutamist
• Tarvastu (Tarwis) - esmamainimine 1225
• Viljandi - esmamainimine 1234

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Kolga-Jaani (Corpes) - esmammainimine 1559. aastal, 1639. aastani kuulus vahetevahel Põltsamaaa kihelkonda

[redigeeri] 20. sajand

• Kõpu - moodustati 1911. aastal

[redigeeri] Virumaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

• Alutaguse (Alentagh)
• Askälä (Askælæ)
• Lemmu (Lemmun, Laemund) – selle lõunaosa kandis nime Pudiviru.
• Mahu (Maum)
• Repel või Rebala (Reppel). Osa läks jagunemisel Revalale

[redigeeri] 13. sajand

• Haljala – moodustati 1220. aastail Repeli muinaskihelkonna põhja- ja idaosast.
• Jõhvi (Gewi, hiljem Jewe) – esmamainimine 1354, moodustatud umbes 1250 Alutaguse muinaskihelkonna aladele
• Kadrina (Toruestæuæræ, Tristef, St. Katharinen) – moodustati umbes 1240, esialgne nimi Argoma
• Lüganuse (Lygenus) – esmamainimine 1373, moodustati sajandi algul Askälä muinaskihelkonna aladele
• Simuna (Katcækylæ) – moodustati 1220. aastail Lemmu muinaskihelkonna lõunaosast, nõndanimetatud Puduvirust, esialgne nimi Katküla
• Vaivara (Waywersche Kerspel) – moodustati sajandi algul Alutaguse muinaskihelkonna aladele, algul nimetati Narva kihelkonnaks. Aastal 1595 ja 17. sajandil on vahel ka nimetatud Peetri kihelkonnaks. Vaivara alates 1623.
• Viru–Jaagupi – moodustatud pärast 1220. aastat Lemmu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Võhu, 1867 eraldati osa territooriumit Iisakule
• Viru–Nigula – moodustatud pärast 1220. aastat Mahu muinaskihelkonna maadele, esialgne nimi Mahu kihelkond.

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Iisaku – eksisteeris 1654–1774; eraldus Jõhvi– ja Vaivara kihelkonnast hiljem liideti Jõhvi ja Viru–Jaagupi kihelkonnaga
• Rakvere – esmamainimine 1459, moodustati Haljala, Mahu (Viru–Nigula) ja Võhu (Viru–Jaagupi) maadele
• Väike-Maarja – eraldus peale 1346. aastat Simunast, asub Lemmu munaskihelkonna maadel

[redigeeri] 18.–20. sajand

• Iisaku – 1867 moodustati Viru–Jaagupi ja Jõhvi kihelkondade maale

[redigeeri] Võrumaa

[redigeeri] Muinaskihelkonnad

Ugandi maakond

• Valgatabalve

[redigeeri] 13. sajand

• Põlva - moodustati sajani alguses ajaloolise Valgatabalve kihelkonna alale, esamainimine 1452. Samas on Põlva seostamine Valgatabalve nimetusega senini vaid hüpotees, millele kindlat tõestust ei ole.

[redigeeri] 14.–16. sajand

• Rõuge (Rewg) - moodustati 16. sajandil, esmamainimine 1613
• Urvaste - esmamainimine 1437, varem nimetatud ka Antsena kihhelkund

[redigeeri] 17. sajand

• Kanepi - moodustati 1675. Otepää-, Põlva-, Urvaste kihelkonna osadest
• Räpina (Repin hiljem Rappin) - moodustati 1630. aastal Põlva- ja Võnnu kihelkonnast eraldatud alale
• Vastseliina - iseseisvus 1630

Märkus. Võrumaa on iseseisva üksusena (kreisina) loodud alles 1783.a haldusreformiga. Enne seda olid selle alad seotud Ugandimaa/Tartumaaga. Arvatavasti on varajasel keskajal üldse suur osa hilisemast Võrumaast olnud üsnagi tühi ja ilma märkimisväärse inimasustuseta metsa-ala, mis oli omalaadne puhvertsoon Vana-Liivimaa ning Vene alade vahel.

[redigeeri] Vaata ka

• Eesti kihelkondade loend

[redigeeri] Välislingid

• Eesti kihelkonnad
• Eesti kihelkondade kaart EKI lehekülgedel
• http://www.mois.ee/kihel/ - Kihelkondade nimistu Eesti mõisaportaalis (linkidel avanevad ka ajalooliste maakondade ja kihelkondade lühitutvustused)