Sakala
See artikkel räägib muinasmaakonnast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Sakala (täpsustus)
| Vajab toimetamist |
Sakala oli 13. sajandi Muinas-Eesti tähtsamaid maakondi, mis hõlmas praeguse Viljandi maakonna, suure osa praegusest Pärnu maakonnast ning Helme ümbruse praeguse Valga maakonna lääneosas. Sakala keskuseks oli kujunenud Viljandi, oluliseks linnuseks oli ka Lõhavere (Leole), kus resideeris Lembitu. Sakala alistus sakslastele esimest korda 1220, lõplikult 1222-1223.
Sakala piirnes idas Ugandiga, põhjas Mõhuga ja Nurmekunnaga ning loodes Läänemaaga, täpsemalt Soontagana ja Kõrve muinaskihelkonnaga. Pärnu jõe suue oli igatahes muistse Sakala ja Soontagana muinaskihelkonna piiriks.
Sakalamaa jaotus kihelkondadeks ning täpsed piirid on senini teadmata. Arvatakse, et Sakala koosnes vähemalt neljast kihelkonnast. Täpsemaid andmeid on neist ainult Alistekunna, hilisema Halliste kirikukihelkonna - kohta. Ühel meelel ollakse ka selles, et Suure-Jaani ümbrus moodustas teise muinaskihelkonna (keskusega Lõhaveres) ning Viljandi ümbrus arvatavasti kolmanda muinaskihelkonna.
Segaseks läheb pilt aga Viljandist lõuna pool. Ei ole teada, kas Paistu ümbrus (hilisem kirikukihelkond) moodustas omaette muinaskihelkonna või ei. Ei ole ka teada, mis toimus Karksi ja Saarde aladel, mis hiljem olid ka omaette kirikukihelkonnad - kas nad olid eraldiseisvad muinaskihelkonnad, moodustasid ühise muinaskihelkonna või kuulusid koguni Alistesse? Tarvastu ja Helmega on täpselt sarnane lugu - Sakalasse nad kuulusid, kuid millised alad millise muinaskihelkonna moodustasid, ei ole teada.
Sakalamaale kuulusid muinasajal tõenäoliselt ka praegu Läti territooriumil olevad Ruhja (läti k Ruijena), Pikksaare (läti k Piksari), Nausküla (läti k Naukseni) ja arvatavasti ka Härgmäe (läti k Ergeme) ümbruse alad. Enam-vähem ühel meelel ollaks selles, et Sakalamaa piir vastu liivlaste alasid kulges mööda Asti (läti k Burtnieki) järve põhjakallast ning ida pool mööda järve suubuvat Säde (läti k Seda) jõge. Kas nimetatud alad moodustasid ühe muinaskihelkonna (keskusega Ruhjas?) või mitu muinaskihelkonda (teise keskusega Härgmäel? Või Karklas?) või olid hoopiski Helme/Karksi muinaskihelkondade tagamaadeks, ei ole samuti teada. Nimetatud alad lätistusid arvatavasti peale Liivi sõda.
