Kesselaid

Kesselaid ehk Kessulaid (ka Kessu; saksa keeles Schildau) on 1,7 km² pindalaga laid Suures väinas Muhu saarest idas, mis kuulub Muhu valla koosseisu. Tegemist on vanima ja kõrgeima laiuga Eestis. Nime Kessulaid mainiti esmakordselt Johan Månssoni meresõidujuhises 1644. aastal.

Laiu geograafilised koordinaadid on 58°37'48" N ja 23°26'29" E. Ta jääb umbes 4 km kaugusele mandrist ja 3,4 km kaugusele Muhu saarest. Muhu saare ja Kesselaiu vahele jääb ka Väinamere sügavaim piirkond (22 m).

Laiu kõrgeim punkt on merepinnast 15,6 m kõrgusel. Künka moodustavad aluspõhja Siluri settekivimid. Põhja- ja looderannikul paikneb 7–8 m kõrgune Kesse- ehk Kessulaiu pank. See on murtud pealetungiva Litoriinamere poolt ning on osa Lääne-Eesti klindist. Kesselaiu pankrannik võeti looduskaitse alla juba 1938. aastal.

Kesselaid asub Lääne–Eesti saarestiku biosfääri kaitsealal. Umbes kolmandik laiust on kaetud vana lookuusikuga, mis on Eesti väikesaartel haruldane ning milles esineb ka harv kuuse-pärna taimekooslus. Laialdaselt esineb saarel ka lookadastik – peamiselt laiu põhjaosas, kuid on levinud ka kunagistele põldudele ja heinamaadele.

Laiu taimestik on liigirikas. On leitud ligi 400 soontaimeliiki, millest 27 kuuluvad kaitse alla. Eriti tähelepanuväärsed on laiul kasvavad 17 liiki käpalisi ehk orhideesid. Laiu põhjaosas kasvab ka haruldane ussikuuseks nimetatav kuuse vorm.

Muhu saarelt ujuvad Kessulaiule sööma metssead ja põdrad. Suviti on saarel nähtud merikotkast. Saare keskosas paiknevate aruniitude ja kaguosas asuvate rannaniitude säilitamiseks tuleb neid hooldada. Praegusel ajal peetakse saarel herefordi veiseid ja kitsi, kes aitavad seda teha.

Asustus tekkis saarele 16. sajandil, mil laid kuulus Muhu Võlla mõisale. 1807. aastal müüdi saar Jacob Friedrich von Helwigile, kes rajas saare lõunaossa karjamõisa. Mõisa kasutati vaid suviti. Praeguseks on mõisast alles vaid varemed.

Aastatel 1866–1892 moodustas Kessulaid valla Muhu kihelkonnas. Üle saare viis Muhust mandrile talitee. Vallakohus asus Kessulaiul, alates 1890. aastast aga Hellamaal. 1930ndate lõpuks elas saarel umbes 35 inimest. Aastast 1993 elab saarel ainult endise majakavahi perekond – Kõmsilt pärit Urmas ja Elsa Vatter.

Esimene meremärk püstitati laiule 1879 aastal, sihttuletornid aastal 1885. Alates 1994. aastast on tuletornid automatiseeritud ja töötavad päikesepatareidel. Saarele pole veetud ei elektri- ega telefoniliine. Majapidamiselektrit saadakse tuulegeneraatorist ja päikesepatareidest. Talvel võib saar jääteede puudumise korral jääda pikaks ajaks isoleerituks.

Saarel leidub rikkalikult kergesti murtavat paekivi.

Enne Teist maailmasõda oli Eesti Vabariigil kavas sinna rajada 100-kohaline sunnitöölaager.

Kesselaiul käib rohkesti turiste. Saart saab külastada eelneval kokkuleppel Lalli sadamast. 2003. aastal külastas saart Briti suursaadik Sarah Squire, kes andis kingitusena üle traktori, niiduki, tuulegeneraatori ja päikesepaneeli.