Janus (jumal)
Janus oli vanarooma mütoloogias väravate, uste, alguste, lõppude ja ukseavade jumal. Temalt on nime saanud jaanuarikuu. Tavaliselt kujutati teda kahe vastassuundades vaatava näoga; sel kujul oli ta Janus Geminus (kaksik-Janus) ehk Bifrons. Kohati esines ka nelja näoga Janus Quadrifrons. Etruski mütoloogias vastas talle Ani.
Janus oli muutuste ja üleminekute jumal, kes sümboliseeris näiteks üleminekut minevikust tulevikku, ühest seisundist teise või ühelt nägemuselt teisele või ühe universumi üleminekut teiseks. Kahe näoga Januse üks nägu vaatas minevikku, teine tulevikku.
Janust austati saagikoristuse ja külvi alguses, samuti abiellumise, sünni ja muude alguste puhul. Ta esindas vaheastet barbaarsuse ja tsivilisatsiooni, maa ja linna ning noorukiea ja täiskasvanuea vahel.
Janus oli olemas enne Saturnust ja Jupiteri. Teda austati iga ukse või värava (janua) kaitsevaimuna. Arvati, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt. Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja,
Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa.
Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros.
Kui Romulus koos kaaslastega röövis sabiinitarid, pani Janus purskama kuumaveeallika ning röövijad põgenesid. Selle auks hoiti sõja ajal Januse templite uksi lahti, et ta saaks kergesti sekkuda. Rahu ajal olid uksed ja väravad kinni.
Algselt esindasid tema kaks nägu, millest üks oli algselt alati habemes, teine raseeritud (hiljem olid mõlemad habemes) päikest ja kuud. Tavaliselt kujutati teda võtmega.
[redigeeri] Vaata ka
- Bifrons (deemon)
