Haldusjaotus
Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist.
Haldusjaotuse järgi moodustatakse riigi- ja kohaliku võimu valitsemise organid.
Riikide territooriumid võivad haldusjaotuse alusel olla jaotatud provintsideks, läänideks, oblastiteks, kantoniteks, departemangudeks, kraideks, rajoonideks, kommuunideks jne.
Haldusjaotus on enamasti hierarhiline: 1. järgu haldusüksused jagunevad 2. järgu haldusüksusteks jne.
[redigeeri] Eesti
Lähemalt artiklis Eesti haldusjaotus
Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates – maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla.
Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla.
Maakonnas kuulub haldusvõim riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem.
Maakond jaguneb valdadeks ja otsealluvusega linnadeks.
Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva poolt valitud kohalikule omavalitsusele.
Valdade kooseisus võivad olla linnad, alevid, alevikud ja külad.
