Deukalion ja Pyrrha
Deukalion oli Prometheuse ja Kelaino poeg. Tema abikaasa oli Pyrrha, Prometheuse venna Epimetheuse ja Pandora tütar.
Inimsoo nurjatused vihastasid Zeusi ja ta otsustas selle hävitada. Ta laskis sadada vihmal, mis kattis kogu maa peale Olümpose ja Parnassose. Kui sadanud oli juba 9 ööpäeva, triivis Parnassosele puust kirst või laev, mille Deukalion ja Pyrrha olid Prometheuse käsul ehitanud, sinna toitu varunud ja sinna varjule läinud. Teiste allikate järgi peatus nende paat Etna või Athose mäel või Tessaalias asuval Othryse mäel. Erinevalt teistest veeuputusmüütidest ei päästnud Deukalion ja Pyrrha loomi. Kuna Prometheus ja Pyrrha olid korralikud inimesed, halastas Zeus neile ja laskis veel alaneda.
Prometheus ja Pyrrha tulid mäe otsast alla ning nägid mudast ja pisut lagunenud templit. Nad tänasid seal jumalaid oma pääsemise eest, kuid kurtsid, et on nüüd ainsad inimesed maailmas. Selle peale käskis hääl (mõne allika järgi Zeus, mõne järgi Themis) neil oma ema luid üle õla selja taha visata. Deukalion ja Pyrrha pidasid seda kõlvatuks ja ega neil ema käepärast olnudki, kuid siis taipasid, et Maa on kõigi ühine ema ja tema kondid on kivid. Nad loopisid kive üle õla. Deukalioni visatutest said mehed ja Pyrrha visatutest naised.
Nii tekkis tugev ja vastupidav inimtõug, keda nimetati kivi-inimesteks. Kiviinimeste tõug valitses maa peal kuni Trooja sõjani, mil paljud neist hukkusid. Kiviinimeste järeltulijad on tänapäeva inimesed.
Deukalioni ja Pyrrha poeg oli Hellen, kõigi kreeklaste esiisa. Nende lasteks on nimetatud ka tütart Protogenead ja poega Amphiktyoni.
[redigeeri] Vaata ka:
Veeuputusmüüt
Gilgameši eepos
