Betti Alver
| Vajab toimetamist |
Betti Alver (õieti Elisabet Alver; aastast 1937 Elisabet Talvik; 23. november (vana kalendri järgi 10. november) 1906 Jõgeva – 19. juuni 1989 Tartu) oli eesti luuletaja.
Sisukord |
[redigeeri] Õpingud
1914–1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis, mille lõpetas 1924. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust.
Betti Alver debüteeris novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teoseid "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele.
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões.
Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puškini Jevgeni Onegini tõlge.
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Oli luuleühingus Arbujad.
[redigeeri] Isiklikku
Pärast ülikooli lõpetamist elas Betti Alver kutselise kirjanikuna Tartus.
Ta oli abielus Heiti Talvikuga. 1956. aastal abiellus ta Mart Lepikuga.
[redigeeri] Teosed
[redigeeri] Luuleraamatud
- Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931
- Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936
- Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956
- Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962
- Tähetund, Tallinn 1966
- Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968
- Eluhelbed, Tallinn 1971
- Tuju, Tallinn 1976
- Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid)
- Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986
- Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla; Luuletusi ja poeeme 1931–1988, Tallinn 1989
- Üle sõnade serva, Tallinn 2004
- Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 (2. trükk samal aastal)
[redigeeri] Luuletused koguteostes
- Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat, Tartu 1938
- Kümme luuletust. – Ammukaar: kirjanduslik koguteos. I, Tallinn 1942
- Leib: luuletus. – Ammukaar: kirjanduslik koguteos. II, Tallinn 1943
- Kummituslikud laulud, Stockholm 1965 (luulevalimik)
- Me hoiame nõnda ühte, Tallinn 1982 (luulevalimik)
- Tasakaal, Tallinn 1982 (luulevalimik)
- Seitse naist, Scarborough 1988 (seitsme eesti naisluuletaja luuletused)
[redigeeri] Betti Alveri luule tõlked
- Estonian poetry. I, London 1950 (eesti luuletajate tõlkeid E. Howard Harrise tõlkes)
- Acht estnische Dichter, Stockholm 1964 (kaheksa eesti luuletaja luuletused Ants Orase tõlkes)
- Betti Alverová. Hrom je můj bratr, Praha 1980, tõlkinud Vladimír Macura ja Jiří Žáček
- Betti Alver. Selected poems, Toronto 1989, tõlkinud Taimi Ene Moks, Willis Barnstone, Felix Oinas, Billy Collins, Mardi Valgemäe, Elmar Maripuu, Talvi Laev, Ivar Ivask, Bernard Lionel Einbond
- Das Leben ist noch neu: zehn estnische Autoren: eine Anthologie, Karlsruhe 1992 (kümne eesti luuletaja antoloogia Gisbert Jänicke tõlkes)
- Kuus eesti luuletajat: Ants Orase tõlkes = Six Estonian poets in translations of Ants Oras: Gustav Suits, Marie Under, Heiti Talvik, Betti Alver, Uku Masing, Aleksis Rannit, Tallinn 2002
[redigeeri] Proosa
- Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan)
- Invaliidid, Tartu 1930 (romaan)
- Kirjandusnädala album: "Vabaharidustöö" kirjandusnädala erinumber: II-III, Tallinn 1930 (koguteos)
- Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem; 2. trükk Tallinn 1990)
- Teosed, 2. kd: Tuulearmuke; Invaliidid; Viletsuse komöödia; Kõmpa; Proosa 1927-1976, Tallinn 1992
Bibliograafia on pooleli
[redigeeri] Tunnustused
- 1967 – Juhan Liivi luuleauhind
- 1977 – Friedebert Tuglase novelliauhind
- 1987 – Juhan Liivi luuleauhind
