Amfiboolid
Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid.
Amfiboolid on paljude kivimite koostisosad, olles oluliseks kivimimoodustajaks nii tard- kui ka moondekivimite seas. Tuntuim amfiboolide esindaja on küünekivi. Rohkete asendumiste tõttu on amfiboolidel keerukas keemiline valem. Värvuselt on amfiboolid enamasti tumedad. Tuntuimad amfiboolid on küünekivi, glaukofaan, antofülliit, tremoliit, aktinoliit, ribekiit, arfvedsoniit jne.
Amfiboolide keemiline valem on: A2...3B5(OH)2[(Si,Al)8O22], kus A on Mg, Fe2+, Ca või Na ning B on Mg, Fe2+, Fe3+ või Al. Amfiboolide struktuuri moodustavad kaks üksteisega seotud ahelat, mis kokku moodustavad topeltahela ehk lintstruktuuri. Räni ja hapniku suhe on 4:11. Kristallid on prismalised, tulpjad või kiudjad. ribekiidil ja grüneriidil on asbestjad erimid amosiit ja krokidoliit. Enamik amfiboole on monokliinsed, mõned ka rombilised. Amfiboolid on keemiliselt koostiselt lähedased pürokseenidele. Amfiboolidele on omane OH–-iooni esinemine kristallstruktuuris.
Tardkivimitest esinevad amfiboolid peamiselt keskmise koostisega kivimeis, näiteks dioriidis ja süeniidis. Moondekivimeist on tuntuimad amfiboole sisaldavad kivimid sinikilt ja amfiboliit ning kristalsed kildad.
