Ameerika Riikide Konföderatsioon
| Vajab toimetamist |
|
|||||
| Deviis: Deo Vindice (ladina: Under God our Vindicator) |
|||||
| Hümn: God Save the South (mitteametlik) Dixie's Land (popular) |
|||||
 |
|||||
| Pealinn | Montgomery Alabamas 4. veebruar, 1861–29. mai 1861 Richmond Virginias 29. mai 1861–9. aprill 1865 Danville Virginias 3. aprill–10. aprill 1865 |
||||
| Suurim linn | New Orleans 4. veebruar 1861 kuni langemiseni 1. mail 1862 |
||||
| Ametlik keel | inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled |
||||
| Valitsus President Asepresident |
Föderatiivne vabariik Jefferson Davis Alexander Stephens |
||||
| Pindala | (välja arvatud Missouri ja Kentucky)1 995 392 km² | ||||
| Rahvaarv - - Rahvastiku tihedus |
(välja arvatud Missouri ja Kentucky) 9 103 332 (sh 3 521 110 orja) 4,5 in/km² |
||||
| Iseseisvus - Väljakuulutamine - Tunnustamine - Kapitulatsioon |
vaata Ameerika kodusõda 4. veebruar 1861 ainult Saksimaa-Coburgi ja Gotha Hertsogiriik 9. aprill 1865 |
||||
| Valuuta | CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha) USA dollar |
||||
Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli Põhja-Ameerikas 1861–1865 eksisteerinud riik.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas Konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda Konföderatsiooni purustamisega.
[redigeeri] Konföderatsiooni poliitilised liidrid
- Jefferson Davis (Mississippi) - Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
- Alexander Stephens (Georgia) - asepresident
- Robert Toombs (Georgia) - (1.) riigisekretär
- Leroy Pope Walker (Alabama) - sõjaminister
- George W. Randolph (Virginia) - brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts - november 1862)
- John C. Breckinridge (Kentucky) - sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
- Judah P. Benjamin (Louisiana) - kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
- Stephen R. Mallory (Florida) - mereminister
- Christopher G. Memminger (South Carolina) - rahandusminister
- John H. Reagan (Texas) - postiminister
- John Tyler- valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
- Howell Cobb (Georgia) - Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
- William L. Yancey (Alabama) - senaator ja volinik
- Robert Woodward Barnwell - Kongressi esimees (1861)
[redigeeri] Geograafia
| # | Linn | Elanikke 1860 | |
|---|---|---|---|
| 1. | New Orleans (Louisiana) | 168 675 | 6 |
| 2. | Charleston (Lõuna-Carolina) | 40 522 | 22 |
| 3. | Richmond (Virginia) | 37 910 | 25 |
| 4. | Mobile (Alabama) | 29 258 | 27 |
| 5. | Memphis (Tennessee) | 22 623 | 38 |
| 6. | Savannah (Georgia) | 22 292 | 41 |
| 7. | Petersburg (Virginia) | 18 266 | 50 |
| 8. | Nashville (Tennessee) | 16 988 | 54 |
| 9. | Norfolk (Virginia) | 14 620 | 61 |
| 10. | Wheeling (Virginia) | 14 083 | 63 |
| 11. | Alexandria (Virginia) | 12 652 | 74 |
| 12. | Augusta (Georgia) | 12 493 | 77 |
| 13. | Columbus (Georgia) | 9 621 | 97 |
| 14. | Atlanta (Georgia) | 9 554 | 99 |
| 15. | Wilmington (Põhja-Carolina) | 9 553 | 100 |
[redigeeri] Relvajõud
- Confederate States Army
- Confederate States Navy
- Confederate States Marine Corps
[redigeeri] Konföderatsiooni väejuhid
- Robert E. Lee (Virginia) - kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
- Albert Sidney Johnston (Kentucky) - kindral
- Joseph E. Johnston (Virginia) - kindral
- Braxton Bragg (Põhja-Carolina) - kindral]
- P.G.T. Beauregard (Louisiana) - kindral
- Samuel Cooper (New Jersey) - kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
- James Longstreet (Lõuna-Carolina) - kindralleitnant
- Thomas J. Jackson (Virginia) - kindralleitnant
- A.P. Hill (Virginia) - kindralleitnant
- John Bell Hood (Texas) - kindralleitnant
- Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
- Nathan Bedford Forrest (Tennessee) - kindralleitnant
- J.E.B. Stuart (Virginia) - kindralmajor
- Edward Porter Alexander (Georgia) - brigaadikindral
- Franklin Buchanan (Maryland) - admiral
- Raphael Semmes (Maryland) - kontradmiral
- French Forrest (Maryland) - mereväeministri abi kohusetäitja
- Josiah Tattnall (Georgia) - kommodoor
- Stand Watie (Indiaaniterritooriumi, praegune Oklahoma) - brigaadikindral (last to surrender)
- Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) - piiskop ja kindral
- Jubal Anderson Early (Virginia)- kindralleitnant
[redigeeri] Konföderatsiooni lipud
 1st National |
 2nd National |
 Naval Jack |
 Battle Flag |
[redigeeri] Olulised kuupäevad
NOTE: According to the New York Public Library Desk Reference Alabama, Florida, Georgia, Louisiana, North Carolina and South Carolina were all readmitted June 25, 1868, and Georgia was readmitted a second time on July 15, 1870.
 See artikkel on pooleli. |
|---|
[redigeeri] Vaata ka
- Ameerika kodusõda
- Ameerika Ühendriigid
- Föderalism
- Robert E. Lee
[redigeeri] Välislingid
Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
- America's Caesar: The Decline and Fall of Republican Government in the United States of America
- The Confederate Reprint Company
- An Act to Prohibit the Importation of Luxuries, or of Articles not Necessary or of Common Use
- Confederate States of Am. Army and Navy Uniforms
- The Countryman, 1862-1866
- The Federal and the Confederate Constitution Compared
- The Making of the Confederate Constitution
- Official Journal of the House of Representatives of the State of Louisiana
- Photographic History of the Civil War, 10 vols., 1912.
- Preventing Diplomatic Recognition of the Confederacy
- DocSouth: Documenting the American South
- Confederate States of America: Heads of State: 1861-1865
- The League of the South
- The Museum of the Confederacy
