Albert Kusnets
 |
||
| Pronks | 1928 | kreeka-rooma maadluse keskkaal |
Albert Kusnets (1902 Tallinn – 1942 Verhnjaja Toima, Arhangelski oblast, Venemaa) oli eesti maadleja, olümpiapronks 1928 keskkaalus, EM-hõbe 1927 keskkaalus ja 1931 kergekeskkaalus ning -pronks 1933 kergekeskkaalus. Ta võistles ainult kreeka-rooma stiilis. Klubi: algul Tallinna “Valvaja”, 1921 Tallinna “Kalev”, alates hiljemalt 1924 Tallinna “Sport”.
Sisukord |
[redigeeri] 1921
Kusnets tuli Eesti meistriks sulgkaalus.
Novembris maailmameistrivõistlustel Helsingis osales 11 eestlast. Kõik medalid läksid Soomele ja Rootsile. Kaks 4. kohta (Albert Vollrat kärbeskaalus ja Eduard Pütsep sulgkaalus) ning üks 5. koht (Artur Kukk raskekaalus) andsid Eestile siiski 3. koha riikide arvestuses.
Kuna osalesid ainult eurooplased, loobuti maailmameistrivõistluste korraldamisest maadluses kuni 1950. aastani.
[redigeeri] 1922
Kusnets tuli Eesti meistrivõistlustel kergekaalus medalile. Võitis Alfred Praks.
[redigeeri] 1923
Eesti meistrivõistlused kergekaalus Kusnetsil ebaõnnestusid, näiteks kaotas ta Karl Kullisaarele. Võitis Praks Kullisaare ees.
[redigeeri] 1924
Kusnets tuli Eesti meistriks kergekaalus.
Eesti võitis Tallinnas Läti 21:15.
Pariisi olümpiamängudel oli kergekaalus väga palju osavõtjaid. Eestit esindasid Praks ja Kusnets. Praks võitis kaks esimest, kuid kaotas kaks järgmist matši. Seevastu Kusnets võitis 5 esimest kohtumist. 2 seljavõitu, 2 punktivõitu ja 1 loobumisvõit (see võrdsustatakse seljavõiduga) ei andnud ometigi medalit: kaotus 6. ringis Kalle Westerlundile Soomest jättis Kusnetsi neljandaks.
Eduard Pütsep võitis kärbeskaalus kuldmedali, Roman Steinberg keskkaalus pronksmedali. Mitteametlikus punktiarvestuses võitis Soome (20) Rootsi (6) ja Eesti (4) ees.
[redigeeri] 1926
Kusnets tuli Eesti meistriks keskkaalus.
Eesti võitis Tallinnas Läti 28:8.
Euroopa meistrivõistlustele Riiga saadeti keskkaalus peamiselt vabamaadleja Friedrich Kranberg, kes võitis avakohtumise, kuid kaotas kaks järgmist.
[redigeeri] 1927
Kusnets tuli Eesti meistriks keskkaalus.
Eesti võitis Prahas Tšehhoslovakkia 8:4.
Euroopa meistrivõistlused toimusid 3.–6. novembrini Budapestis Beketovi tsirkuses. Soome boikoteeris, sest igas kaalus tohtis iga riiki ainult 1 sportlane esindada.
Avaringis seljatas Kusnets Ragnar Bohmi Rootsist 12. minutil. Teisel päeval oli ta vaba. Kolmandal päeval sai ta Hilmi (Türgi) üle suure punktivõidu, kuid kaotas László Pappile Ungarist. Viimasel päeval peeti ülejäänud kohtumised. 4. ringis seljatas Kusnets Federico Malossi Itaaliast 4. minutil, 5. ringis jäi vabaks ning 6. ringis seljatas 1. minutil František Hála Tšehhoslovakkiast. I Papp, II Kusnets, III Hála.
Voldemar Väli (sulgkaal) võitis, Eduard Pütsep (kärbeskaal) ja Albert Kusnets (keskkaal) said hõbeda ning Osvald Käpp (kergekaal) ja Rudolf Loo (poolraskekaal) pronksi. Kuna raskekaalus Eestil meest väljas polnud, olid kõik meie sportlased medali saanud! Mitteametlikus paremusjärjestuses jagasid Eesti ja Ungari 9 punktiga Rootsi ees esikohta, kuid 2 kulda asetasid Ungari ettepoole.
[redigeeri] 1928
Amsterdami olümpiale saadeti keskkaalus Kusnets, kuigi ta oli talvel jalaluu murdnud ega olnud saanud end ühelgi katsevõistlusel näidata. Ta siiski õigustas usaldust. I ringis võitis ta 3:0 Hermann Simoni (Saksamaa), II ringis seljatas Alfred Larseni (Norra), III ringis seljatas Franja Palcovići (Jugoslaavia) ja IV ringis seljatas Jean Saeneni (Belgia). V ringis kaotas ta 1:2 László Pappile. Et soomlane Väinö Kokkinen seejärel Pappi seljatas, jagunesid medalid nii: I Kokkinen, II Papp, III Kusnets.
Märkus: nende tulemuste põhjal oli Kusnetsil 3 kaotuspunkti, millega ta poleks pidanud välja langema, vaid pääsema kullamatšile Kokkisega. Asi väärib uurimist.
Eesti võitis Riias Läti 4:2.
[redigeeri] 1930
Kusnets tuli veebruaris Eesti meistriks kergekeskkaalus.
Nii maavõistlusele Lätiga Tallinna veebruaris kui ka Euroopa meistrivõistlustele Stockholmi märtsis saadeti kergekeskkaalus August Grünbaum ja keskkaalus Karl Kullisaar. Grünbaum kaotas kõik kohtumised, Kullisaar võitis nii lätlast kui ka EM-i pronksmedali.
Maavõistlusel Soomega Helsingis detsembris esindas Kusnets Eestit keskkaalus. Eesti kaotas 6:22. Ainult kergekeskkaalus (Kullisaar ja Grünbaum) ning raskekaalus suudeti soomlastega viigistada.
[redigeeri] 1931
Euroopa meistrivõistlustel Prahas kaotas Kusnets 4. ringis Mikko Nordlingile Soomest ja tuli tema järel hõbemedalile; pronksi sai Gunnar Glans (Rootsi). Teise hõbemedali sai Voldemar Väli kergekaalus. Riikides arvestuses oli I Soome (13), II Rootsi (12), III Saksamaa (9) ja IV Eesti (4).
Eesti võitis oktoobris Riias Läti 5:2 ja viigistas novembris Tallinnas Soomega 14:14.
[redigeeri] 1932
Kusnets tuli Eesti meistriks kergekeskkaalus.
Rootsi-Saksa-Ungari-Eesti maavõistlusel Stockholmis jäi Eesti viimaseks. Los Angelese olümpiamängudest jäädi majanduskriisi ja selle kaotuse tõttu üldse enam-vähem kõrvale. Osvald Käpp siiski maadles.
Eesti võitis Tallinnas Läti 5:2.
[redigeeri] 1933
Kusnets tuli Eesti meistriks kergekeskkaalus.
Euroopa meistrivõistlustel Helsingis kaotas Kusnets 4. ringis Nordlingile, kes ka meistriks tuli. Kusnets võitis küll rootslase Gunnar Glansi, kuid tal said kaotuspunktid varem täis. Glansile hõbe, Kusnetsile pronks.
Teise pronksi sai Olaf Luiga poolraskekaalus.
I Turaani turniiri 22.–24. aprillil Ungaris võitis Soome (18 21-st) Ungari (13) ja Eesti (11) ees.
Eesti võitis Riias Läti 6:1.
[redigeeri] Vaata ka:
- Maadlus 1924. aasta suveolümpiamängudel
- Maadlus 1928. aasta suveolümpiamängudel
