Adonis

Adonis on vanakreeka mütoloogias igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal, surev ja ülestõusev jumalus, kes on seotud kalendriga.

Oma mitmete rollidega on ta üks keerukamaid tegelasi antiikmütoloogias. Tema tähendust ja otstarvet vanakreeka religioonis on palju uuritud. Tema semi vaste on Tammuz ning etruski mütoloogias vastab talle Atunis.

On peaaegu kindel, et Adonis põhines suurelt jaolt Tammuzil. Tema nimi on semi päritolu, olles variant sõnast, mis tähendab 'isand' ning mida judaismis kasutatakse ka jumalanimena (Adonai; Vanas Testanendis viidatakse selle nimega Jahvele). Kui heebrealased esimest korda Kaananimaale jõudsid, avaldas neile vastupanu jebuuslaste kuningas Adonisedek, kelle nimi tähendab 'Sedeki isand' (Jeruusalemma isand). "Isandana" oli Adonis eatu Jumalanna noor abikaasa, kelle identiteet võis muutuda sõltuvalt sellest, millist iga-aastase taassünni aspekti rõhutati.

Adonise sünni asjaolud on segased. On mitu versiooni.

Kõige levinuma versiooni järgi ärgitas Aphrodite (Venus) Myrrhat või Smyrnat intsestile oma isa, Assüüria kuninga Theiasega, mis kinnitab Adonise päritolu tollest piirkonnast. Aphrodite tahtis kätte maksta selle eest, et Theias oli pidanud oma tütart temast palju ilusamaks, või selle eest, et Myrrha oli tema kultuse unarusse jätnud. Myrrha amm oli plaanis kaasosaline. Pettusega veetis Myrrha Theiasega 12 ööd. Kui Theias pettuse avastas, sattus ta raevu ning ajas tütart noaga taga, tahtes teda tappa. Jumalad muutsid Myrrha mürripuuks. Hiljem Adonis astus välja lõhenenud puust. See seik kinnitab, et Adonis on vegetatsioonijumal.
Teise versiooni järgi peitis Myrrha end pärast isaga magamist metsa ning Aphrodite muutis ta puuks. Adonis sündis, kui Theias laskis puusse noole või kui metssiga oma võhkadega kiskus puu koore lahti ning avas puu. Viimase versiooni puhul oli tegemist endega Adonise surmast.
Apollodorose järgi oli Adonis Kinyrase (Paphose kuningas Küprosel) ja Metharme poeg.
Hesiodose järgi on ta Phoinixi ja Aiphesiboia ainus poeg.
Adonise isa võis olla ka Egiptuse kuningas Belos.

Kui Adonis oli sündinud, oli Aphrodite hurmatud tema ebamaisest ilust ning võttis ta oma kaitse alla ja laskis Persephonel tema järele valvata, kuid ka Persephone oli tema ilust vapustatud ega tahtnud teda tagasi anda. Kahe jumalanna vahelise tüli lahendas kas Zeus või Kalliope Zeusi nimel. Otsustati, et Adonis veedab neli kuud aastas Aphrodite juures, neli kuud Persephone juures ja neli kuud, kelle juures tahab. Ta valis alati Aphrodite, sest Persephone oli külm, tundetu allmaailma jumalanna.

Adonis suri metssea kihvade läbi. Looma saatis kas Artemis või Artemise armastaja Ares, kes oli Adonise ilu peale kade. Kolmanda versiooni järgi oli seaks moondunud jumal Apollon: ta maksis kätte Aphroditele, kes oli Apolloni poja Erymanthose pimedaks teinud, sest oli näinud Aphrodite alasti suplemist pärast armuembusi Adonisega.

Iga tilk Adonise verest muutus veripunaseks ülaseks (anemooniks). Appi tõttav Aphrodite veristas oma jalgu ning tema veri värvis valged roosid punaseks.

Adonist austati sageli müsteeriumireligioonides. Suvisel pööripäeval peeti Adonise pidustusi: naised külvasid "Adonise aedadesse" tilli ja salatit ning nisu- ja odrateri. Taimed võrsusid ja närtsisid ning naised leinasid vegetasioonijumala enneaegset surma.

Adonise nime kasutatakse sageli üldnimena, mis tähistab väga kena välimusega noorukitaolist meest. Sageli lisandub ebaküpse edevuse kõrvaltähendus.

[redigeeri] Kirjandus

William Shakespeare'i populaarseim teos tema eluajal oli poeem Venus and Adonis (Venus ja Adonis).

[redigeeri] Kunst

Tizianil on maalid Adonise sünd (1505–1510; Padua linnamuuseum) ning kuulus Venus ja Adonis (1553–1554; Madrid, Prado), millel Venus keelitab Adonist ohtlikust jahist hoiduma.

Nicolas Poussinil on maal Venust leinav Adonis (1628; Caeni kunstimuuseum).