19. veebruar

<<< - veebruar - >>>
E	T	K	N	R	L	P
		1	2	3	4	5
6	7	8	9	10	11	12
13	14	15	16	17	18	19
20	21	22	23	24	25	26
27	28
Kalender - 2006 - Aasta päevad

19. veebruar on Gregoriuse kalendri 50. päev. Juliuse kalendri järgi 6. veebruar (1901–2100).

Sisukord

1 Sündmused
- 1.1 Eestis
- 1.2 Maailmas
2 Sündinud
3 Surnud
4 Pühad
5 Ilmarekordid

[redigeeri] Sündmused

[redigeeri] Eestis

1864 – Tallinnas alustas Eestimaa Kirjanduse Ühingu algatusel tegevust Eestimaa Provintsiaalmuuseum.
1865 – Vene keiser Aleksander II kinnitas Saaremaa talurahvaseaduse.
1866 – hakkas kehtima vallaseadus, mis lõpetas mõisnike kohtu- ja politseivõimu vallakogukonnas.
1918 – Maapäeva Vanematekogu andis võimu üle Eestimaa Päästmise Komiteele, mille liikmeteks valiti Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms. Samal päeval kiideti heaks ka iseseisvusmanifesti tekst.
1928 – Tallinnas avati Eesti esimene raadionäitus.
1932 – Riigikogu nimetas ametisse riigivanem Jaan Teemanti valitsuse.
1987 – NLKP Keskkomitee peasekretär Mihhail Gorbatšov alustas ametlikku visiiti Eestis.

[redigeeri] Maailmas

0197 – Lugdunumi lahingus purustas Vana-Rooma keiser Septimius Severus usurpaator Clodius Albinuse väed. Väidetavalt oli tegu suurima ja veriseima Rooma vägede vahel peetud lahinguga, kus osales kokku kuni 150 000 sõdurit.
0528 – Bütsantsi keisri Justinianus I käsul alustati seaduste kogu Corpus Iuris Civilis koostamist.
0607 – Roomas valiti paavstiks Bonifatius III.
1674 – Inglismaa ja Hollandi vahel sõlmitud Westminsteri rahu lõpetas kolmanda Inglise-Hollandi sõja ja kinnitas lõplikult Põhja-Ameerikas asuva Uus-Hollandi koloonia ülemineku Inglismaa valdusesse.
1803 – Napoléon Bonaparte andis välja vahendusakti, mille alusel likvideeriti aastatel 1798–1803 Šveitsi aladel eksisteerinud Helveetsia Vabariik ja kehtestati Šveitsi uus põhiseadus, mis laiendas oluliselt kantonite võimupiire.
1861 – Venemaal kaotati pärisorjus.
1878 – Thomas Alva Edison esitas Ameerika Ühendriikides patenditaotluse fonograafile.
1915 – Esimene maailmasõda: algas Gallipoli lahing.
1945 – Teine maailmasõda: 30 000 Ameerika Ühendriikide merejalaväelase maabumisega 21 000 Jaapani sõduri poolt kaitstaval Iwo Jima saarel Vaikses ookeanis algas üks verisemaid lahinguid sõjas Jaapani vastu.
1984 – uus konkordaat Vatikani ja Itaalia vahel, millega katoliku kirik kaotas oma positsiooni Itaalia riigikirikuna.
2004 – Leedu parlament algatas president Rolandas Paksase ametist tagandamise menetluse presidendi sidemete tõttu organiseeritud kuritegevusega.

[redigeeri] Sündinud

1473 – Mikołaj Kopernik, poola astronoom
1660 – Friedrich Hoffmann, saksa füüsik ja keemik
1798 – Auguste Comte, prantsuse matemaatik, filosoof ja sotsioloog
1833 – Elie Ducommun, šveitsi ajakirjanik, Nobeli rahuauhind 1902
1859 – Svante August Arrhenius, Rootsi keemik ja füüsik, Nobeli keemiaauhind 1903
1872 – Johan Pitka, eesti sõjaväelane
1900 – Giórgos Seféris, kreeka luuletaja ja diplomaat, Nobeli kirjandusauhind 1963
1920 – Jaan Kross, eesti kirjanik, publitsist ja tõlkija
1924 – David Bronštein, vene maletaja
1924 – Lee Marvin, USA näitleja
1928 – Nicolas Hayek, Liibanoni päritolu USA matemaatik ja füüsik, Šveitsi kellafirma Swatch Group asutaja ja omanik
1930 – John Frankenheimer, USA filmirežissöör
1940 – Jaan Kiivit juunior, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop 1994–2005
1940 – Saparmurat Nijazov, Türkmenistani president aastast 1992
1941 – David Gross, USA füüsik, Nobeli auhind 2004
1943 – Timothy Hunt, USA biokeemik, Nobeli auhind 2001
1948 – Pim Fortuyn, Hollandi poliitik
1950 – Juice Leskinen, soome muusik ja luuletaja
1954 – Sócrates, brasiilia jalgpallur
1955 – Jeff Daniels, USA filminäitleja
1956 – Roderick MacKinnon, USA keemik, Nobeli auhind 2003
1957 – Falco, austria laulja
1960 – prints Andrew, Yorki hertsog, kuninganna Elizabeth II teine poeg
1963 – Seal, inglise laulja
1964 – Valter Külvet, eesti kergejõustiklane
1967 – Benicio Del Toro, Puerto Rico päritolu USA filminäitleja
1977 – Gianluca Zambrotta, itaalia jalgpallur
1987 – Martin Büchel, Liechtensteini jalgpallur