Wallis Simpson
| See artikkel vajab toimetamist |
Wallis Windsor, Windsori hertsoginna (19. juuni 1896 – 24. aprill 1986) oli Windsori hertsogi prints Edwardi abikaasa. Edwardi soov abielluda Wallisega ajal, kui ta oli veel Suurbritannia kuningas, põhjustas põhiseadusliku kriisi, mis viis Edwardi troonist loobumiseni, et abielluda "naisega, keda ma armastan".
Windsori hertsoginna on jäänud ajalukku kui vastuoluline isiksus. Teda nähti naisena, kes võttis rahvalt palavalt armastatud kuninga. Windsori hertsogipaari on süüdistatud natsimeelsuses.
Pärast abielu endise kuningaga sai Wallisest Tema Hiilgus Windsori hertsoginna.
Sisukord |
[redigeeri] Lapsepõlv
Bessie Wallis Warfield sündis Monterey öömajas Blue Ridge Summitis, Pennsylvanias, Ameerika Ühendriikides. Ta oli Teakle Wallis Warfieldi ja Alice Warfieldi (neiupõlvenimega Montague) ainus laps. Tüdruk sündis seitse kuud pärast oma vanemate laulatust, kuigi mõned allikad väidavad ka, et ta sündis enne oma vanemate abiellumist. Ta ristiti kui Bessie Wallis (vahel ka Bessiewallis), kuid teda kutsuti lihtsalt Walliseks. Tema isa suri tuberkuloosi, kui Wallis oli viiekuune. Tüdruk kasvas üles Baltimore'is.
[redigeeri] Esimesed abielud
Wallis abiellus esimest korda 8. novembril 1916 Earl Winfield Spencer Jr.'ga, kes oli Ameerika Ühendriikide mereväe piloot. Ta saatis meest Kaug-Itta. Nad läksid lahku 1925 ning lahutasid abielu 1927. Seejärel sai Wallisest Ernest Aldrich Simpsoni, ameeriklasest ärimehe ja endise laevakapteni, armuke. Ernest lahutas oma esimesest abikaasast ning abiellus Wallisega 21. juulil 1928. Nende abielu lahutati ametlikult 1936.
[redigeeri] Suhe Wales'i printsi Edwardiga
Pärast teistkordset abiellumist kolis Wallis Suurbritanniasse, kus teda tutvustati Wales'i prints Edwardile. Prints oli George V ja kuninganna Mary vanim poeg ning troonipärija. Wallisest sai hiljem tema armuke, ehkki Edward eitas surmani, et oli Wallisega vahekorras enne nende abiellumist. Wallis tõrjus kiiresti eemale printsi senise armukese, vikontess Furnessi (sündinud Thelma Morgan) ning mees kaugenes ka oma endisest armukesest ja usaldusisikust Freda Dudley Wardist.
Wallis lummas printsi, kes pidas naise üleolevat olekut ning hoolimatust Edwardi positsiooni suhtes ülimalt köitvaks. Suhe vihastas printsi vanemaid, kuna Wallis ei olnud sobilik olema Wales'i printsi kaasa, seda eelkõige tema kahe abielu tõttu. Kuigi enne Teist maailmasõda oli Suurbritannia meedia monarhiale ustav ning ei avaldanud artikleid printsi ja Wallise suhtest, kirjutati sellest välismaal ning Rahvaste Ühenduse riikides.
[redigeeri] Troonist loobumise kriis
20. jaanuaril 1936 suri George V ning Edward tõusis troonile kui kuningas Edward VIII. Järgmisel päeval rikkus Edward protokolli, vaadates enda trooniletõusmise kuulutamist St James'i paleest koos Wallisega, kes oli ikka veel abielus. Kuninga käitumine ja tema suhe Wallisega tegid kuninga ebapopulaarseks konservatiivide hulgas ning kohutasid tema ema ja venda.
Wallise abiellumisel Edwardiga polnud mingeid seaduslikke takistusi - kui välja arvata naise veel kehtiv abielu - ning temast oleks automaatselt saanud Suurbritannia kuninganna ja India keisrinna. Kuid abielu vastu olid Briti ning Suurbritannia dominioonide valitsused (v. a. Iiri vabariigi valitsus), samuti Briti kuninglik perekond, Inglismaa ja Šotimaa kirikud.
Pärast Wallise teise lahutuse jõustumist sai tema suhe Edwardiga ametlikult avalikuks. Kui puhkes skandaal, põgenes Wallis sõprade juurde Prantsusmaale.
Suurbritannias pidas kuningas aru peaministri Stanley Baldwini ja Canterbury peapiiskopi Cosmo Langiga, et üheaegselt Wallisega abielluda ja ka troon säilitada. Välja pakutud morganaatilise abielu lükkasid tagasi Baldwin ja teised Rahvaste Ühenduse peaministrid ning Baldwin ütles kuningale, et kui too abielluks Wallisega vastu valitsuse tahtmist, oleks ta sunnitud tagasi astuma, põhjustades põhiseadusliku kriisi.
Edward otsustas selles olukorras troonist loobuda ning Wallisega abielluda. Ta kirjutas troonist loobumise aktile alla 10. detsembril 1936 ning seaduslikult lõppes tema valitsusaeg 11. detsembril. Samal päeval pidas Edward ka raadio teel kõne, milles ütles: "Ma olen leidnud olevat võimatu kanda kuningaks olemise kohustuste rasket koormat ja tahan vabastada end sellest ametist, kuna ma sooviksin seda [kuningas olla] teha koos naisega, keda ma armastan."
Pärast kõnet lahkus Edward Suurbritanniast ning läks Austriasse, olles Wallisest eemal, kuni naise lahutus täielikult jõustus. Pärast lahutamist võttis Wallis tagasi oma neiupõlvenime ning oli Wallis Warfield.
[redigeeri] Windsori hertsoginna
Wallis ja Edward abiellusid viimaks 3. juunil 1937 Prantsusmaal Chateau de Candé's. Ükski Briti kuningliku perekonna liige laulatusel ei viibinud.
Kuningas George VI oli vahepeal Edwardist teinud Windsori hertsogi. Wallisest sai sellega Windsori hertsoginna, kuid George VI välistas talle tiitli Tema Kuninglik Kõrgus kasutamise ning Wallis oli selle asemel Tema Hiilgus Windsori hertsoginna.
Edward ja Wallis elasid enne sõda Prantsusmaal. 1937 külastasid hertsog ja hertsoginna Adolf Hitleri isiklike külalistena Saksamaad. See visiit tekitas Briti ühiskonnas ja valitsuses arvamise, et Wallis on sakslaste agent.
[redigeeri] Teine maailmasõda
Kui sakslased 1940. aasta mais Prantsusmaa põhjaosa vallutasid, põgenes hertsogipaar esmalt Biarritzi ning seejärel Hispaaniasse. Sealt lahkumise järel elasid nad Lissabonis ühe pankuri kodus, kellel oli Saksamaa saatkonnas kontakte. Briti välisministeerium väljendas meelepaha, kui abikaasad viibisid Šveitsi päritolu magnaadi Axel Wennen-Greni jahi pardal, keda peeti Hermann Goeringi lähedaseks sõbraks.
Pärast sõja lõppu pöördusid Edward ja Wallis tagasi Prantsusmaale.
[redigeeri] Hilisem elu
Briti kuninglik perekond ei aktsepteerinud kunagi hertsoginnat ning ei võtnud teda ametlikult vastu, ehkki hertsog külastas pärast troonist loobumist mitmeid kordi oma ema ja venda. Samuti külastasid kuninganna ja prints Charles hiljem Windsoreid. Arvatakse, et ka Elizabeth Bowes-Lyonile, Edwardi vennanaisele ei olnud Wallis meeldiv; Wallise käitumise tõttu oli George VI troonile saanud, mida viimane polnud soovinudki. Kuninglikus perekonnast ainsana oli Edwardile lojaalne tema noorem õde, printsess Mary, kes ei osalenud Elizabethi ja Philip Mountbatteni pulmas 1947 näidates oma vastuseisu sellele, et Edwardit polnud kutsutud.
Abikaasad elasid Neuillys Pariisi lähedal enamuse osa oma ülejäänud elust. Hertsoginna avaldas 1956 anonüümselt oma memuaarid Südamel on omad põhjused (The Heart Has Its Reasons). Neil polnud lapsi, kuigi hertsoginna oli olnud kasuemaks oma teise abikaasa Ernest Simpsoni tütrele.
1965 viibisid hertsog ja hertsoginna Londonis. Neid külastasid Elizabeth II, printsess Marina ja printsess Mary. Kaks aastat hiljem tähistasid nad koos kuningliku perekonnaga kuninganna Mary 100. sünniaastapäeva. Viimane kord viibisid nad koos Inglismaal 1968, kui olid Marina, Kenti hertsoginna matused.
Pärast hertsogi surma 28. mail 1972 vähi tõttu, sõitis hertsoginna Inglismaale, et osaled Edwardi matustel ning viibis visiidi ajal Buckinghami palees. Ülejäänud aja oma elust elas hertsoginna eraldatuses. 1976. aastal pidi teda külastama Elizabeth Bowes-Lyon, kuid Wallise halva tervise tõttu visiit tühistati ning Elizabeth saatis talle lilled. Kaardil olid Elizabethi enda käega kirjutatud "SÕPRUSES, ELIZABETH".
Pärast Edwardi surma oli Wallis kõik oma juriidilised asjad usaldanud oma prantslasest advokaadi Maitre Suzanne Blumi hoole alla, kes hoolitses Wallise eest kuni viimase surmani. Elu lõpu poole oli Wallis voodisse aheldatud ning teda külastasid ainult arstid ja hooldusõed.
Windsori hertsoginna suri 24. aprillil 1986 Pariisis. Tema matusetalitus peeti St George'i kabelis ning seal osalesid Edwardi veel elavad vennanaised Elizabeth Bowes-Lyon ja Gloucesteri hertsoginna Alice. Matuseteenistusel ja muldasängitamisel viibisid ka Wales'i prints ja printsess ning kuninganna ja Edinburghi hertsog. Wallis maeti Edwardi kõrvale ning tema hauakivil on kirjas "Wallis, Windsori hertsoginna".
Wallis Simpsoni kinnistu, mille väärtuseks oli £40 miljonit, läks Pasteuri Instituudi hoole alla, kes oli naisele koos Prantsuse riigiga selle maja kinkinud. Kuningliku perekonna valdusesse ei läinud midagi, enamuse Wallise isiklikest asjadest ostis ära Harrodsi omanik Mohammed Al Fayed. Suure osa kogust müüs ta 1998 maha, kogudes heategevuseks £13 miljonit.
