Reginald Wingate
Reginald Wingate (täisnimi söör Francis Reginald Wingate, parun Wingate; (25. juuni 1861 Šotimaa, Renfrewshire – 28. jaanuar 1953 Šotimaa, Dunbar) oli Suurbritannia sõjaväelane, kindralkuberner Inglise-Egiptuse Sudaanis 1899–1916.
Ta sündis peres 7. pojana. Pärast kuningliku sõjaakadeemia lõpetamist 1880 saadeti ta Briti laevastikuga algul Indiasse ja siis Adenisse. 1883 ühines ta kindral Evelyn Woodiga ja aitas reorganiseerida Egiptuse armeed. Aastal 1885 sai ta majoriks.
Suurepärase araabia keele oskajana, hea vangide ja põgenike küsitlejana ning käsikirjade uurijana avaldas ta 1891 väga autoriteetseks osutunud saavutanud raamatu "Mahdism ja Egiptuse Sudaan". Osaliselt seetõttu nimetati ta 1892 Egiptuse luureülemaks. Sellel ametipostil täitis ta ka sõjalisi ülesandeid Sudaanis mahdistide vastu, mille eest sai 1897 kindraliks ning Püha Miikaeli ja püha Jüri ordu rüütliks.
1895. aastal suutis ta aidata põgenema Slatin-paša. Ta tõlkis tolle emakeelest, saksa keelest inglise keelde ning avaldas tolle raamatud "Kümme aastat mahdistide vangis" (1892) ning "Tuli ja mõõk Sudaanis" (1896).
24. novembril 1899 tappis ta Egiptuse sissi ja iseseisvuse eest võitleja Khalifa `Abd Allāh ibn Muhammadi.
1899 nimetati ta Sudaani kindralkuberneriks ja sirdariks (armee ülemjuhataja) pärast seda, kui eelmine kindralkuberner lord Horatio Herbert Kitchener kutsuti Buuri sõtta.
Tema valitsemisperioodil sai Sudaanist brittide liitlane, eeskätt tänu Wingate'i rangusele ja vastuhakkude julmale mahasurumisele, kuid ka tema sidemete tõttu. 1903 sai Wingate kindralmajoriks ja 1908 kindralleitnandiks. 1905 nimetas Oxfordi ülikool ta tsiviilõiguse audoktoriks. Sudaanlased nimetasid ta pašaks.
1917. aastal määrati ta Suurbritannia ülemkomissariks Egiptuses. Kuigi vastuolu tõttu Egiptuse Rahvusliku Parteiga ta vallandati, täitsid britid endiselt tema soovitusi Egiptuse asjus.
