Sudaan
| Vajab toimetamist |
|
||||||
 |
||||||
| Riigikeel | araabia | |||||
| Pealinn | Hartum | |||||
| President | Omar Hassan Ahmad al-Bashir |
|||||
| Asepresident | John Garang | |||||
| Pindala | 2 505 810 km² | |||||
| Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
38 114 160 15,2 in/km² |
|||||
| Iseseisvus | 1. jaanuar, 1956 | |||||
| Rahaühik | dinaar (SDD) | |||||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | |||||
| Riigihümn | Nahnu Djundulla Djundulwatan |
|||||
| Üladomeen | .sd | |||||
| Maakood | 249 | |||||
Sudaan on riik Aafrika kesk- ja kirdeosas, Niiluse jõe keskjooksul. Riigi kirdeosa jääb Punase mere äärde ja põhjaosa Sahara kõrbesse. Põhjas piirneb Sudaan Egiptusega, kagus Liibüaga, läänes Tšaad ja Kesk-Aafrika Vabariigiga, lõunas Kongo DV-ga ja Ugandaga ning idas Eritrea ja Etioopiaga.
Sudaan on pindalalt suurim riik Aafrikas.
20 aastat kestnud kodusõja järel on Sudaani Musta Aafrikasse kuuluvatel lõunapiirkondadel 2005. aasta algusest autonoomia. Kuue aasta möödudes peaks otsustatama nende edasine staatus (jäämine Sudaani koosseisu või iseseisvumine).
Sisukord |
[redigeeri] Poliitiline olukord
[redigeeri] Sisepoliitika
Sudaani valitseb autoritaarne valitsus, mida juhib president Omar Hassan al-Bashir. Bashir on koos oma parteiga riiki valitsenud alates 1989. aasta 30. juuni sõjalisest riigipöördest.
Alates 1997. aastast on Sudaan on jaotatud 26 osariigiks (wilayah, mitmuses wilayat). Kõik juhtivtöötajad nimetab ametisse president. Samuti kontrollib keskvalitsus regioonide eelarveid. Seega on osariigid majanduslikult keskvalitsusest sõltuvad.
[redigeeri] Välissuhted
Sudaani suhted naaberriikide ja muu maailmaga pole olnud eriti head. 1990-ndatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu kontrollimaks Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptusel vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele
[redigeeri] Dārfūri konflikt
Dārfūri konflikti on Sudaani lääneosas toimuv konflikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üheks peapõhjuseks on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konflikti osapooled on ühtemoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konflikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma.
Konflikt sai alguse 2003. aasta alguses, kui neegritest mässulised (liikumine "õiglus ja võrdsus" - JEM) ründasid valitsusvägede positsioone. Valitsus asus seepeale toetama araablastest Janjaweedi hõimu. Mõlemaid osapooli on süüdistatud tõsistes inimõiguste rikkumistes. 2004. aasta augustis saadeti piirkonda esimesed rahuvalvajad - 150 Rwanda sõdurit. Neile peaks lisanduma veel kuni paar tuhat rahuvalvajat. Nigeeria vahendusel on mässulised ja valitsus rahuläbirääkimisi pidanud, kuid vägivald piirkonnas jätkub.
[redigeeri] Rahvastik
Sudaani rahvaarv on 39,1 miljonit (2004). Rahvaarv kasvab kiiresti – iive on 2,6%. 43,7% rahvastikust on kuni 14-aastased, 54,1% 15-64 ja 2,4% üle 65-aastased. Pealinna Hartumi rahvaarv on umbes 6 miljonit ja linnarahvastiku osakaal kogu riigis 31%. Keskmine rahvastiku tihedus on 16,4 in/km2. Suurem osa rahvastikust on koondunud Niiluse jõe orgu. Mõnevõrra suurem on rahvastiku tihedus ka riigi lõunaosas. Põhjaosa kõrbetes on see väga väike.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Energiamajandus
Sudaani territooriumil paiknevad võrdlemisi suured nafta ja maagaasi varud. Need asuvad peamiselt riigi lääne- ja keskosas. 2004. a jaanuari seisuga oli Sudaanil hinnangulisi naftavarusid 631,5 miljonit barrelit ja gaasivarusid 99,11 miljardit kuupmeetrit. Naftatoodang oli 2004. a keskel 350 000 barrelit päevas. 2005. a lõpuks on kavas tootmist suurendada vähemalt 500 000 barrelini päevas. Nafta on ka riigi üks peamisi ekspordiartikleid. Sudaani elektrijaamade koguvõimsus jääb 730 MW kanti – pool sellest moodustavad hüdro- ja pool soojuselektrijaamad. Võimsaim elektrijaam on 280 megavatine Sinisel Niilusel asuv Roseirese hüdroelektrijaam. Roseirese tammi juurest suundub piki jõge pealinna poole Sinise Niiluse elektrivõrk, mis on riigis põhimõtteliselt ainuke. Ülejäänud riigis elektrivõrk puudub ja elektrit toodetakse väikese võimsusega kohalikes diiselküttega elektrijaamades.
Hüdroenergia potentsiaali on Sudaanil tervelt 2000 MW jagu, mis võiks seega katta suue osa riigi elektrienergiavajadusest. 400 kilomeetrist Hartumist põhjas Niiluse 4. kärestikel ongi alustatud 1300 MW võimsusega Merowe hüdroelektrijaama ehitust.
[redigeeri] Põllumajandus
Põllumajanduslikus kasutuses on Sudaanis 15% maast. Peamised põllustatud alad asuvad Niiluse orus ja savannides. Karjakasvatusega tegeletakse rohkem kuivematel ja mägisematel aladel. Aastane sademetehulk ulatub lõunas üle 1000 mm, põhja poole minnes väheneb see kiiresti - pealinnas Hartumis on sademeid 200 mm aastas. Aasta keskmine temperatuur on peaaegu kogu riigis üle 30°C. Niisutatavaid põlde on umbes neljandik kogu põllumaast – vett ammutatakse üldjuhul Niilusest.
Põllumajandusest sõltub 80% rahvastikust ning sektor annab 39% SKT-st.
Erinevate tüüpide osatähtsus põllumajandustoodangus jaotub järgmiselt: loomakasvatus – 33%; vihmaveest sõltuv traditsiooniline põllumajandus – 25%; niisutuspõllundus – 25%, vihmaveest sõltuv mehhaniseeritud põllumajandus – 12%; kalakasvatused ja metsandus – 5%.
Peamised põllukultuurid on puuvill, maapähklid, nisu, suhkruroog, mango, banaan, maguskartul, seesam. Karjakasvatuses omavad juhtivad rolli lambad, veised ning kõrbepiirkondades kaamelid. Eksporditakse puuvilla, seesamit, suhkrut, maapähklid, veiseid.
Põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemid on väga tüüpilised võrreldes teiste Aafrika riikidega. Seoses niisutuspõllundusega on üles kerkinud muldade sooldumise probleem. Teine suur probleem on, nagu kogu Saheli piirkonnas, ülekarjatamisest tingitud kõrbestumine. Mitmetes piirkondades on põhjaveetase alanenud, jättes kuivale kaevud.
[redigeeri] Metsandus
Metsad hõlmavad neljandiku Sudaani pindalast. Suurem osa neist on siiski hõredad metsad, kus puuvõrad katavad 10-25% maapinnast.
Metsad paiknevad riigi kesk- ja lõunaosas ning jõeorgudes. Keskosas domineerivad hõredad savannimetsad, lõuna suunas muutuvad metsad tihedamaks ja lopsamaks ning otsapidi ulatub riik vihmametsavööndisse. Savannis domineerivad akaatsia erinevad liigid, teised levinud puuliigid on baobab, eebenipuu, mahagon.
Metsast varutakse suur osa riigis kasutatavast küttest. 1990-ndate keskel kasutati üle 75% riigi energiavajaduse rahuldamiseks puitu ja puusütt. Nüüdseks on puidu roll nafta ja maagaasi laialdasema kasutuselevõtu tõttu ilmselt vähenenud.
Märkimisväärset rolli etendab ka kummiaraabiku kogumine akaatsialt – see on üks tähtsamaid ekspordiartikleid ning Sudaan asub selle tootmisel maailmas juhtpositsioonil.
Viimasel ajal on põllumaade laiendamise tõttu metsade pindala vähenenud. Seetõttu on valitus astunud mitmeid samme metsaraie piiramiseks ja reguleerimiseks.
