Rammu saar
Rammu saar (Ramö) on Harju maakonnas Jõelähtme vallas asuv 1,0256 km² suurune väikesaar. Loodes asub Kudusäär, kirdes Ninaotsanukk, kagus Vesisäär. Saar on kuni 3,4 meetrit kõrge. Taimedest valdavad kadastik, männid, pihlakad, pajud, roostik.
Rammu pikkus on umbes 3,5 kilomeetrit. Rammu saart on võrreldud kapsarauaga, mis tähendab, et saar on S-kujuline ja keskel on varre kujuline jämedam koht.
Nagu teised sealkandis asuvad saared, on ka Rammu kivine: palju on rändrahne ja kivikuhjatisi. Rammul on järvikud, kohati on saar liivane.
[redigeeri] Tänapäev
Kunagisest vilkast, tihedalt paiknenud 22 taluga kalurikülast saare lõunarannikul on praeguseks säilinud vaid varemed, üks suvitustalu ja muinsuskaitsealune kalmistu saare kirdeosas. Ligi 100 elanikku pagendati nõukogude võimude poolt 1950. aastate algul.
Saarel on kaks silindrilist tuletorni (idapoolne 32 m kõrge), kumbki enam ei tööta.
[redigeeri] Ajaloost
Inimeste asumisest saarele täpsed andmed puuduvad. Pärimus räägib, et Rootsi kuninga käsul hukatud 1710. aastal üks soomerootslane ja ta naine koos pojapojaga põgenenud Pranglile. Ent sealgi ei saanud nad rahu, kuna kohalik rahvas põletanud nende hurtsiku. Ainukesena pääses pojapoeg, kes läinud asustamata Rammu saarele. Sinna kutsus ta ka ühe lapsepõlvekaaslase Soomest, mandrilt leidsid nad mõlemad naise ja nii saanudki alguse esimesed pered Rammul. Käidi kalal ja hülgejahil ja nagu teistel saarekestel, veeti salakaupa. Rammu saarel oli 3 veskit.
1851. aasta aprillis tuli aga jõukus saarele. Torm ajas randa lõpnud vaala, mis kahe purjepaadi vahel Tallinna veeti ja mida raha eest rahvale näidati. Vaala ostis ära Peterburi Teaduste Akadeemia 850 rubla eest ja vaala luustik on seal siiani alles. See oli 9,68 meetri pikkune küürvaal, kelle kaaluks hinnati üle 10 tonni (25 tuhat naela).
1920. aastatel said rammulased ka 4-klassilise kooli ja kalmistu.
