Rändrahn

Tubala kivi Hiiumaal

Rändrahn on rahn (läbimõõt üle 512 mm), mis on liustiku poolt algsest asukohast minema viidud.

Rändrahnuks on peetud ka kive, mille läbimõõt on suurem kui 1 meeter.

Rändrahnu nimetus tuleneb sellest, et mandrijää toimel taolised kivid on liikunud ära oma algsest asukohast.

[redigeeri] Eesti rändrahnud

Suurim Eesti rändrahn on Ehalkivi Kunda lähedal, mille ruumala on 930 m³ ja mass umbes 2500 tonni.

Eesti suurima maapealse osaga rändrahn Letipea Ehalkivi koosneb migmatiidist.

Eesti rändrahnud jagatakse suuruse alusel kolme rühma:

• hiidrahnud – ümbermõõt üle 25 meetri
• suured rahnud – ümbermõõt 10...25 meetrit
• väikesed rahnud – ümbermõõduga alla 10 meetri

Kokku on hiidrahne Eestis teada 87, suurem osa neist on kaitse all. Suuri rahne on Eestis umbes tuhatkond, väikeste rahnude arv on praktiliselt loendamatu.

Enamik Eesti rändrahnudest on Põhja-Eestis. Eriti rohkelt on neid Lahemaal. Rahnude jaotumus suurusnäitajate järgi on tavapäraselt sarnastele loodusnähtustele ligilähedaselt kirjeldatav eksponentsiaalfunktsiooni abil. Rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit on Eestis kolm: (Ehalkivi, Kabelikivi ja Toodrikivi).

Eesti hiidrahnudest on 64% koostiselt rabakivid. See ei peegelda siiski Fennoskandia kilbi, kust nad pärit on, koostist. Rabakivis on säilinud tardumisjärgne ristsuunaline lõhelisus, mis tuleneb hilisema moonde puudumisest. Ristsuunalise lõhelisuse tõttu oli liustikul rabakivitahukaid lihtsam lahti murda ja Eestisse tuua. Ülejäänud 36% hiidrahnudest koosnevad pegmatiidist, gneisist, migmatiidist, graniidist ja gneissbretšast.

[redigeeri] Vaata ka

• Eesti rändrahnude loend

[redigeeri] Kirjandus

• Pirrus, E. 1996. Suured rändrahnud — võõrsilt pärit omad. Eesti Loodus, 4, 118-119.
• Pirrus, E. 2003. Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse, Tallinn, 75-88.et:Rändrahn