Magnus Gabriel De la Gardie
Magnus Gabriel De la Gardie (15. oktoober 1622 Tallinn – 26. aprill 1686 Sigtuna) oli krahv, Rootsi riigitegelane, Jakob De la Gardie poeg.
Magnus De la Gardie õppis sõjakunsti Gustav Horni käe all. Ta sai kuninganna Kristiina (valitses 1644–1654) soosikuks. Ta oli riigimarssal aastast 1651, Saksimaa kindralkuberner, 1649–1652 Liivimaa kuberner, 1652–1655 Rootsi riigivarahoidja.
Ta abiellus kuningas Karl X Gustavi õe Maria Eufrosyne von Pfalziga. Ehkki kõrgest soost, oli naisel varandust väga vähe.
Karl X Gustav pagendas ta ülemereprovintsidesse: Magnus De la Gardie oli 1655–1658 Liivimaa kindralkuberner ja Läänemere provintsides paiknenud vägede ülemjuhataja. 1648 läänistati talle Kuressaare, 1661 Pärnu krahvkond. Ta oli ka tuntud metseen, toetades losside, kirikute ja kloostrite restaureerimist. Aastast 1654 oli ta Uppsala ülikooli kantsler.
Ometi määras Karl X Gustav ta oma testamendis riigikantsleriks ja oma alaealise poja eestkostjaks. 1660–1672 oli Magnus De la Gardie Rootsi riigikantsler ja Karl XI eestkostevalitsuse liige. Ta ajas sõjakat poliitikat ning seisis vastu majanduse rahumeelset arendamist pooldavale suunale, mida esindasid Gustav Bonde ja Per Brahe.
Magnus De la Gardie võimuajal käis nii Rootsi valitsus kui ka selle liikmed moraalselt alla. Kasutades ära, et Rootsi oli tollal üks maailma rikkaimaid riike, sõlmiti välislepinguid (Fontainebleau leping 1661, Stokholmi leping 1672), milles (sealhulgas salaprotokollides) Rootsi ostis suurte summade eest endale õigusi. 1675 määrati valitsuse tegevuse uurimiseks komisjon. 27. mail 1682 otsustas komisjon, et Rootsi regendid ja senat on tekitanud riigile 4 miljoni riigitaalri väärtuses kahju. Magnus De la Gardie saadeti erru. Ta suri suhteliselt vaesena ja on maetud Varnhemi kloostrikirikusse.
