Liivimaa
 |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
| See artikkel vajab toimetamist |
Liivimaa (ladina Lyvonia, läti Livonija, Vidzeme, saksa Livland, poola Inflanty, vene Лифляндия) on maa nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Tegelikult on mõistel "Liivimaa" kolm erinevat tähendust:
1. Enne 13. sajandi algust ehk Läänemere kaldale jõudnud Põhjala ristisõdu (Eesti muistset vabadusvõitlust) tähendas Liivimaa liivlaste asuala Liivi lahe rannikul. Just liivlaste asualalt algasid Saksa feodaalide vallutused (seni paganlike hõimude ristimine).
2. Peale 13. sajandi ristisõdu ehk Läänemere idakalda kritianiseerimist tähistas Liivimaa praeguse Eesti ja Lätiu territooriume. Ühtset riiki neil aladel ei tekkinud, Liivimaa ala oli jagatud taanlaste, ordu ja mitmete piiskopkondade (Saare-Lääne, Tartu, Riia ja Kuramaa piiskopkonnad) vahel. Hiljem on keskaegset Liivimaad segaduste vältimiseks nimettud tihti ka Vana-Liivimaaks (Alt-Livland, Old Livonia). Hiljem (alates 17.-18. sajandist) on samu alasid nimetatud tihti Balti provintsideks.
3. Balti provintside ehk kubermangude keskmine provints (kubermang) 17.-20. sajandeil. Hõlmas praeguse Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alasid. Põhjas piirnes ta Eestimaa provintsi (kubermanguga), lõunas ja läänes Kuramaaga.
Sisukord |
[redigeeri] Vana-Liivimaa
Sakslaste vallutuste jätkudes kandus nimi Liivimaa teistelegi nende vallutatud piirkondadele: latgalite asualale ning Lõuna- ja Kesk-Eestile 1210. - 20. aastatel, Kuramaale ja Semgallialele 13. sajandi teisel poolel, Eestimaale pärast selle ühendamist Liivi ordu valdustega 1347.
1347 - 1561 hõlmas Liivimaa (selleaegseis piirides nimetatakse Vana-Liivimaaks, vene Ливония) kogu Liivi orduriigi, Riia peapiiskopkonna, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna ning linnade konföderatsiooni.
[redigeeri] Poola-Liivimaa
Alates Liivi sõja lõpust nimetasid poolakad Liivimaaks (poola Inflanty) Rzeczpospolita valdusse läinud alasid Daugavast põhja pool (Üle-Väina hertsogkond). Alguses ulatusid need Eestimaa kubermangu lõunapiirini, kuid peale Altmargi vaherahu sõlmist Poola ja Rootsi vahel 26. septembril 1629. aastal läkisd vastavalt rahutlepingu tingimustele kõik Poola valdused, mis jäid põhja poole Daugava jõge Rootsile. Poolale jäid ainult Latgale alad.
[redigeeri] Liivimaa Rootsi ja Vene riigis
(Landesfarben ; 19. sajandist)
Rootsi-Poola sõdade tulemusena 16.-17. sajandil kinnistusid 20. sajandi alguseni kestma jäänud Liivimaa piirid – 16. sajandil põhjapiir Eestimaaga ja 17. sajandil lõunapiir Semgallia (läti k. Zemgale) ja Latgalega. Liivimaa sellistes piirides kestis kuni 1917. aastani, mil tema põhjaosa liideti Eestimaa kubermanguga.
[redigeeri] Liivimaa maakonnad
20. sajandi alguses hõlmas Liivimaa provints ehk kubermang järgmised maakonnad Eesti ja Läti alal:
- Saaremaa
- Pärnumaa
- Viljandimaa
- Tartumaa
- Võrumaa
- Valgamaa
- Valmiera maakond (eesti k. Volmarimaa)
- Cēsise maakond (eesti k. Võnnumaa)
- Riia maakond
Liivimaa keskuseks oli Riia linn.
Saaremaad loeti küll Liivimaa kubermangu kui Vene tsaaririigi haldusüksusse kuuluvaks, kuid Balti aadliomavalitsuse vaatenurga koha pealt oli Saaremaa näol tegemist omaette provintsiga, millel oli iseseisev aadliomavalitsus ehgk rüütelkond keskusega Kuressaares.
[redigeeri] Läti-Liivimaa
Liivimaa Lätti jääva lõunaosa kohta vaata artiklit Vidzeme.
[redigeeri] Vaata ka
- Balti Hertsogiriik
- Baltimaad
- Eestimaa
- Eesti saksakeelsed kohanimed
- Eesti valitsejad
- Kuramaa
- Liivimaa kroonika
- Liivimaa kubermang
- Liivi ordu
- Liivi sõda
- Liivlased
- Metsapoole
- Ostland
- Vana-Liivimaa
- Vidzeme
[redigeeri] Välislingid
- Deutsch-Baltische Ritterschaften in Livland, Kurland, Estland, Oesel und im Baltikum
- Die Geschichte der Deutschen im Baltikum
- Die Livländische Ritterschaft
- Joann Portantiuse Liivimaa kaart 1573. aastast
- Karten
- LETTLAND: GESCHICHTE
- ЛИФЛЯНДИЯ
- Liivimaa kaart
- Livland
- Livonian History by Uldis Balodis
- Vana-Liivimaa riigid 1238-1346
