Kaitseliit
| Vajab toimetamist |
Kaitseliit (asutatud 11. novembril 1918 ja taasasutatud 17. veebruaril 1990) on Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon. Kaitseliit on Kaiseministeeriumi valitsemisalas. Kaitseliit jaguneb malevateks, selle juures tegutsevad naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonid.
[redigeeri] Ülesehitus
Kaitseliit jaguneb organisatsiooniliselt 15 malevaks. Iga malev jaguneb omakorda malevkondadeks, malevkonnad kompaniideks, kompaniid rühmadeks ja need jagudeks.
Enne Teist maailmasõda olid malevad järgmised: Tallinna, Harju, Lääne, Saaremaa, Pärnu, Pärnumaa, Sakalamaa, Järva, Viru, Narva, Tartu, Tartumaa, Valga, Võru ja Petseri.
Tänapäeval vastavad malevate vastutusalad mõne erandiga maakondade piiridele. Praegu jaguneb Kaitseliit Tallinna, Harju, Rapla, Alutaguse, Viru, Jõgeva, Järva, Pärnumaa, Lääne, Saaremaa, Tartu, Sakala, Valgamaa, Võrumaa ja Põlva malevaks.
Hiiumaal on Lääne maleva Hiiumaa malevkond.
[redigeeri] Kaitseliidu ülemad
- Kaitseliidu esimeseks ülemaks loetakse Johan Pitkat, kes valiti 11.11.1918 loodud Eesti Kaitse Liidu juhatuse esimeheks
- kindralmajor Ernst Põdder (11.11.1918–04.04.1919)
- Eduard Alver (4.04.1919–24.10.1919)
- polkovnik Johan Unt (24.10.1919–29.03.1920)
- kolonel Aleksander Seiman (17.12.1924–10.02.1925)
- Johannes Orasmaa (10.02.1925-17.06.1940; aastani 1935 Roska)
- kolonel Kalle Istvan Eller (17.02.1990–10.11.1990)
- Manivald Kasepõld (10.11.1990–16.11.1992)
- Johannes Kert (16.11.1992–23.01.1996)
- Neeme Väli (kohusetäitja, 20.01.1996–7.04.1997)
- Lui Jaanson (kohusetäitja, 7.04.1997–8.06.1999)
- Benno Leesik (8.06.1999–25.03.2006)
- major Raivo Lumiste (6.09.2006–)
