Jigme Dorji Wangchuck
Jigme Dorji Wangchuck (ka: Jigme Dorji Wangchuk; Wiley transliteratsioonis 'Jigs-med rDo-rje dBang-phyug; 2. mai 1929 Thimphu – 15. või 21. juuli 1972 Nairobi) oli Bhutani kuningas.
Ta lõpetas Bhutani isolatsiooni, alustas riigi moderniseerimist ja tegi esimesed sammud demokraatia poole.
Saades 27. oktoobril 1952 oma isa Jigme Wangchucki järglaseks, tegi Jigme Dorji feodalismile Bhutanis lõpu ning vabastas allesjäänud pärisorjad. Ta julgustas talupoegi võtma kasutusele moodsaid leiutisi ning võttis vilja ja inimeste veol kasutusele ratassõidukid.
Et Tiibet, millega Bhutanil olid olnud traditsioonilised suhted, oli Hiina Rahvavabariigi poolt okupeeritud, hakkas kuningas sõlmima tihedamaid suhteid välismaailmaga. Aastal 1971 võeti Bhutan ÜRO-sse. Samal ajal andis ta Rahvuskogule volitused teda või tema järglasi kahekolmandikuse häälteenamusega troonilt kõrvaldada.
Jigme Dorji Wangchuckil oli juba 20-aastaselt esimene müokardi infarkt. Ta käis sageli välismaal ravil. Ta suri Kenyas Nairobis, kus ta ravil viibis.
Tema abikaasa oli Ashi Kesang Choden ja tema järglaseks sai nende poeg Jigme Singye Wangchuck.
| Eelnev: Jigme Wangchuck |
Bhutani kuningas 1952–1972 |
Järgnev: Jigme Singye Wangchuck |
