Jüri kirik
See artikkel räägib Jüris asuvast kirikust; Pühale Jürile pühitsetud kirikute kohta vaata lehekülge Jüri kirik (täpsustus)
| Vajab toimetamist |
Jüri kirik on Jüri kihelkonna kirik. See asub Harjumaal Rae vallas Jüri alevikus.
Sisukord |
[redigeeri] Endine kirik
Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis.
Augustis 1884 lammutati keskaegne kirik vundamendini maha. Lagunevat vana kirikut alles ei jäetud ega tehtud ülesmõõtmisi, mis oleksid muinsusest arhitektuuriloossegi jälje alles jätnud. Vaid asjaarmastaja detailitäpne joonistus annab ettekujutuse, milline praeguse kiriku eelkäija Jüris välja nägi. See oli tõenäoliselt 14. sajandi keskpaiku ehitatud, kolme kandekonsooliga nelinurkse viilutorniga ühelööviline, Harjumaal haruldane kolmetraveeline, nelinurkse kooriruumiga kirik.
[redigeeri] Praegune kirik
Praegune Jüri kirik, mis ehitati vana kiriku vundamendile, pühitseti sisse 15. detsembril 1885.
1886. aastal sai orelimeister Gustav Normanni poolt Jüri kiriku jaoks ehitatud orel 2 manuaali ja 20 registriga valmis.
See on kergelt pseudogooti, kuid nii välis- kui ka sisearhitektuurilt stiiliühtne neogooti stiilis kirik (arhitekt Friedrich Axel von Howen).
Kirikul on esinduslikud küljefassaadid, mille dominandiks kolm avarat teravkaarset eri kõrgusele paigutatud akent. Inglise tuudorstiilist on järeleaimatud vägagi omapärased kiriku siseruumi katvad puidust ristroietega rippvõlvid.
1930.-1940. aastate vahel valiti põhivärvideks ligikaudu Eesti lipu värvid: lagi sinine tumepruunis raamistikus, seinad valged ja pingid peaaegu mustad.
[redigeeri] Vaatamisväärsused
- Tugipiilarile müüritud ratasrist aastast 1683.
- Kirikuaia vanad paekiviristid.
- Mälestusmärk esimesele eestikeelsele Piiblile (1739 Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, mis avati 14. oktoobril 1989 250. aastapäevaks.
- Mälestusmärk, mis meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke.
- Puitpitsilise võrega altar maaliga "Kristus ristil" (C. Greger).
- Võidukaare lõunaküljel kõrguv kantsel.
- Oreliprospekt.
- Hiigelsuur puidust kroonlühter.
Vanast kirikust on säilinud vaid tornikellad (vanim on hiliskeskaegne). Kaks renessanss-stiilis kroonlühtrit ja veel teisigi kirikuriistu on vanast pühakojast alles, samuti üks siledaks kulunud pealispinnaga keskaegne hauaplaat peaportaali mademena ja teine, hilisem, eeskoja põrandas.
