Euroopa kobras
| Euroopa kobras | |
| Kopra pilt | |
| Taksonoomia | |
| Riik: | Loomad Animalia |
| Hõimkond: | Keelikloomad Chordata |
| Klass: | Imetajad Mammalia |
| Selts: | Närilised Rodentia |
| Sugukond: | Kobraslased Castoridae |
| Perekond: | Kobras Castor |
| Liik: | Euroopa kobras Castor fiber |
| Castor fiber, Carl Linné 1758 | |
Euroopa kobras (Castor fiber) on näriline kopra perekonnast. Ta elab Euraasias. Kobras on Eesti suurim ja Euroopas okassea järel suuruselt teine näriline.
Euroopa kopraga samasse perekonda kuulub ka kanada kobras. Nende välimus ja eluviis on väga sarnased; selle kohta vaata artiklit kobras.
[redigeeri] Leviala
Euroopa kobras oli Euroopas intensiivse küttimise tõttu väljasuremise äärel. Eestis suri kobras välja 18. sajandil. Teda kütiti karusnaha pärast ning arvatavate tervistavate omadustega kopranõre pärast.
Praegu taasasustatakse kobrast kogu Euroopas. Eestisse toodi kobras uuesti 1957 Jägala jõgikonda Valgevenest, 1959 hakkasid nad Pihkva oblastist ise sisse kolima. Tuhandeid kopraid elab Elbe, Rhône'i ja Visla jõel ning mitmel pool Skandinaavias. Kobrast taasasustatakse Baierisse. Kobras on tavaline veel Valgevenes, Ukrainas, Voroneži ja Smolenski oblastis, Tuvas, Põhja- ja Lääne-Mongoolias ning Hiinas Xinjiangis. Suurbritannia saarel suri kobras välja 16. sajandil, kuid päevakorras on tema taasasustamine Šotimaale.
Eestis on kobras jahiloom, mujal Euroopas enamjaolt kaitse all.
[redigeeri] Paljunemine
Koprad paarituvad jaanuaris-veebruaris. Tiinus kestab 105–107 päeva. Pesakonnas on 2–5 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis-mais nägijate ja karvastena. 1–2 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.
Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu.
