Privacy Policy Cookie Policy Terms and Conditions Austria Anna - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Austria Anna

See artikkel räägib Louis XIII abikaasast; teiste samanimeliste isikute kohta vaata lehekülge Austria Anna (täpsustus)


Austria Anna
Suurenda
Austria Anna
Suurenda
Jean Nocret. Austria Anna.
Suurenda
Jean Nocret. Austria Anna.

Austria Anna (Anna Maria von Habsburg; hispaaniakeelne ristinimi Ana Mauricia; prantsuse keeles Anne d'Autriche; 22. september 1601 kell 1.30 Valladolid – 20. jaanuar 1666 Pariis, Louvre) oli Hispaania infanta, alates 1615. aastast Prantsusmaa kuninganna, 16431651 Prantsusmaa regent.

Sisukord

[redigeeri] Päritolu

Tema vanemad olid Hispaania kuningas Felipe III ja Austria Margarete. Ta oli nende vanim tütar. Anna oli sünnipäraselt Hispaania ja Portugali infanta, Austria ertshertsoginna, Burgundia printsess ja Madalmaade printsess. Mõlemad vanemad olid Habsburgide suguvõsast.

Annat kutsuti Austria Annaks sellepärast, et Habsburgid olid pärit Austriast ja Anna ema Margarete oli Austria printsess.

[redigeeri] Välimus

Annal olid neiuna heledad, kergelt laines juuksed, valge nahk ja väike elegantne nina. Alahuul oli etteulatuv nagu Habsburgidel ikka. Silmad olid tumepruunid, peaaegu mustad.

[redigeeri] Lapsepõlv

Kui Anna oli 10-aastane, suri tema ema. Anna sai infantadele ettenähtud vaga kasvatuse.

[redigeeri] Abielu algaastad

18. oktoobril 1615 laulatati 14-aastane Anna noore Prantsusmaa ja Navarra kuninga Louis XIII-ga, kes kuulus Bourbonide dünastiasse. Selle abielu oli Louis' ema Maria de' Medici korraldanud Concino Concini õhutusel, et ellu viia Henri IV algatatud Hispaaniale lähenemise poliitikat. Abielu aluseks oli Fontainebleau leping (22. august 1612). Kuningas ei olnud laulatusel füüsiliselt kohal. Teda esindas Uceda hertsog. Samal päeval abiellus Bordeaux's Louis XIII õde Élisabeth Anna venna infant Philippiga, tulevase Hispaania kuninga Felipe IV-ga. Hiljem (9. novembril) "vahetati" printsessid Hendaia lähedal Bidasoa jõe Konpantzia saarel. 28. novembril (või 25. novembril) toimus abiellumise puhul missa Prantsusmaal Bordeaux' Saint-André katedraalis.

Anna ja Louis XIII olid väga erinevad: Louis oli jahti eelistav introvert, Anna armastas teatrit, tantsu ja seltskonda. Abielu ei olnud õnnelik. Õukond umbusaldas Annat kui hispaanlast.

Peter Paul Rubens. Austria Anna. 1622–1625. Prado.
Suurenda
Peter Paul Rubens. Austria Anna. 1622–1625. Prado.

Pulmaöö veetis noorpaar koos, kuid ilma intiimläheduseta. Abielu olevat teostunud alles 1619. Pärast kolme nurisünnitust abielu alguses tundus troonipärija saamine lootusetuna ning Anna jäi abikaasa tähelepanust ilma. Alates 1620. aastast elasid nad eraldi.

Hiljem omistati Annale armuafääre kõrgaadlikega, kelle seas olid Henri II de Montmorency ja George Villiers, esimene Buckinghami hertsog. Need on ebatõenäolised, sest kuninganna oli range sotsiaalse kontrolli all.

Armulugu Buckinghami hertsogiga moodustab osa Alexandre Dumas vanema romaani "Kolm musketäri" süžeest. Selles asjas pole midagi tõestatud peale nähtavasti armunud Buckinghami meelituste kuningannale.

[redigeeri] Suhted Richelieuga

Habsburgi ja vaga katoliiklasena oli kohkunud, kui esimene minister kardinal Richelieu astus 1635 protestantlike vürstide poolel sõtta Hispaania vastu. Anna oli Richelieu Habsburgide-vastase poliitikaga opositsioonis. Ta kaitses kirikut ja vagamehi.

Anna ja Richelieu umbusaldasid teineteist. Küllap see ongi sünnitanud tõendamata kuulujutud Anna osalemisest Chalais ja Cinq-Marsi vandenõus ning salajasest kirjavahetusest venna Felipega, mis olevat ulatunud kaugemale õetunnete väljendusest.

Austria Anna koos poeg Louis'ga.
Suurenda
Austria Anna koos poeg Louis'ga.
Austria Anna koos lastega.
Suurenda
Austria Anna koos lastega.
Austria Anna koos lastega.
Suurenda
Austria Anna koos lastega.

[redigeeri] Poegade sünd

Pärast 23 aastat kestnud abielu kasvavas kibestumuses oli Annal 5. detsembril 1637 saatuslik kohtumine oma abikaasaga. Viimane oli teel oma Versailles' jahilossi, kuid pidi halva ilma tõttu sõidu katki jätma ning ööbima Louvre'is, kus kuninganna oli end talveks sisse seadnud. Tol ajal köeti lossides ainult neid isandate ruume, kus ka elati. Kuningas oli seetõttu sunnitud minema magama ainsasse sooja magamistuppa, mis kuulus kuningannale. Üheksa kuud (5. septembril 1638) hiljem tõi 38-aastane Anna ilmale oma esimese terve lapse, dofääni Louis Dieudonné, hilisema Prantsusmaa kuninga Louis XIV. Mõni aeg hiljem, 21. septembril 1640 sünnitas Anna teise poja Philippe'i. Sellega oli tema positsioon õukonnas lõpuks kindlustatud ning ta ei pidanud kartma kloostrisse pagendamist.

Kuningas oli küll õnnelik troonipärija sünni üle, kuid muutus varsti ilmselt kadedaks oma poja kiindumuse tõttu emasse. Ta heitis kuningannale ette, et too meelestab poega tema vastu.

Austria Anna lesena.
Suurenda
Austria Anna lesena.

[redigeeri] Tegevus regendina

4. detsembril 1642 suri Anna poolt vihatud kardinal Richelieu. Ka kuninga tervislik seisund halvenes järsult. Enne oma surma 14. mail 1643 tegi ta testamendiga korralduse, et alaealise Louis XIV eest ei valitseks regendina mitte Anna, vaid regendinõukogu: ta ei usaldanud oma abikaasat. Ent Anna laskis Pariisi parlamendil (kõrgemal kohtul) selle testamendisätte tühistada, kõrvaldades regendinõukogu. Esimeseks ministriks sai ta kardinal Jules Mazarin, kelle Louis XIII ise oli Richelieu soovitusel tema järglaseks määranud. Mazarin oli ka noore kuninga ristiisa. Hiljem oli ta võib-olla Anna armuke või koguni salajane abikaasa. Igatahes on Mazarini kirjavahetusest näha, et too võis Annale julgelt toetuda.

Alates 1643. aastast elas Anna koos Louis XIV-ga Palais-Royali kirdetiivas.

Anna esimesed poliitilised otsused äratasid tähelepanu. Selmet oma venna Felipega rahu sõlmida, jätkas ta sõda Hispaaniaga, kui Prantsuse väed olid 19. mail 1643 Rocroi lähedal Ardennides otsustava võidu saavutanud.

Philippe de Champaigne. Anna oma poegadega palvetamas. 1646.
Suurenda
Philippe de Champaigne. Anna oma poegadega palvetamas. 1646.

Annal ja Mazarinil, keda aadel ja rahvas vihkasid, tuli aga tegemist teha mässudega Prantsusma sees, mille hulgas oli 1648 alanud Fronde, mida juhtis Louis II de Bourbon, Condé prints. Nendest õnnestus jagu saada.

Anna regendiaeg lõppes ametlikult, kui 13-aastane Louis XIV kuulutati 1651 täisealiseks. Tema ja Mazarini võim kestis aga faktiliselt edasi. Aastal 1652 oli Anna "frondööride" survel sunnitud Mazarini ametist vabastama. Too läks Kölni lähedale Brühli eksiili, kuid nõustas kuningannat sealtki. Aastal 1653 sai ta tagasi tulla.

Austria Anna lesena.
Suurenda
Austria Anna lesena.

Kui Prantsusmaa oli 1648 Vestfaali rahuga lõpetanud sõjategevuse Saksamaal, sõlmiti 1659 ka Pürenee rahu Hispaaniaga. Rahulepingu allakirjutamisel Hispaania-Prantsuse piirijõe Bidasoa Konpantzia saarel nägi Anna esimest korda pärast 1615. aastat jälle oma venda Felipe IV-t. Kohtumine oli aga väga jahe, sest Hispaania pidi loovutama Prantsusmaale maa-alasid.

Austria Anna tõstis aadliseisusse Pierre Corneille' perekonna. Ta protežeeris püha Vincent de Pauli tegevust.

Aastal 1660 toimus rahu sõlmimisel kokku lepitud abielu Anna poja Louis' ning Anna vennatütre Austria Maria Theresia vahel.

[redigeeri] Tagasitõmbumine

Kui Louis pärast Mazarini surma (1661) riigiasjad enda kätte võttis, tõmbus Anna üha enam õukonnast tagasi ning elas enamasti Val de Grâce'i kloostris Pariisi lõunaservas. Selle kloostri ehitamist oli alustatud 1645 Anna korraldusel ning ta valmis pärast Mazarini surma.

Austria Anna koos poeg Louis'ga.
Suurenda
Austria Anna koos poeg Louis'ga.

Poja Louis'ga oli Annal väga südamlik suhe. Kui nad omavahel olid, ei kõnetanud Louis teda "Madame". nagu etikett ette nägi, vaid "Maman". Louis varjas ema eest oma korratut eraelu. Pärast ema surma nimetas Louis teda üheks meie suuremaks kuningaks.

Anna suri Louvre'is rinnavähki. Ta maeti Saint-Denis'sse. Tema süda puhkab Val-de-Grâce'is.

[redigeeri] Deviis

Austria Anna deviis olevat olnud "Mon prix n'est pas dans ma couronne" 'Minu väärtus ei ole minu kroonis'.

[redigeeri] Kirjandus

Austria Anna lähikondlane Madame de Motteville avaldas raamatu "Mémoires pour servir à l'histoire d'Anne d'Autriche" ("Memuaarid abiks Austria Anna ajaloole"). François de La Rochefoucauld avaldas 1662 raamatu "Mémoires sur la régence d'Anne d'Autriche" ("Memuaarid Austria Anna regendiajast").

Austria Anna on üks tegelasi Alexandre Dumas vanema romaanides "Kolm musketäri" ja "Kakskümmend aastat hiljem", samuti romaanis "Naiste sõda".

[redigeeri] Kunst

Austria Anna kuulsamad portreed pärinevad Peter Paul Rubensilt (Prado) ja Pierre Mignardilt (Louvre). Rubens on maalinud ka printsesside vahetamist 1615 (Louvre).

Luxembourgi aias on Austria Anna kuju, mille autor on Joseph Marius Ramus.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
THIS WEB:

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - be - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - closed_zh_tw - co - cr - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - haw - he - hi - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - ms - mt - mus - my - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - ru_sib - rw - sa - sc - scn - sco - sd - se - searchcom - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sq - sr - ss - st - su - sv - sw - ta - te - test - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tokipona - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia 2008 (no images)

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - bcl - be - be_x_old - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - co - cr - crh - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dsb - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - ext - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gan - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - hak - haw - he - hi - hif - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kaa - kab - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mdf - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - mt - mus - my - myv - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - quality - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - rw - sa - sah - sc - scn - sco - sd - se - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sr - srn - ss - st - stq - su - sv - sw - szl - ta - te - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu -

Static Wikipedia 2007:

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - be - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - closed_zh_tw - co - cr - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - haw - he - hi - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - ms - mt - mus - my - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - ru_sib - rw - sa - sc - scn - sco - sd - se - searchcom - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sq - sr - ss - st - su - sv - sw - ta - te - test - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tokipona - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu

Static Wikipedia 2006:

aa - ab - af - ak - als - am - an - ang - ar - arc - as - ast - av - ay - az - ba - bar - bat_smg - be - bg - bh - bi - bm - bn - bo - bpy - br - bs - bug - bxr - ca - cbk_zam - cdo - ce - ceb - ch - cho - chr - chy - closed_zh_tw - co - cr - cs - csb - cu - cv - cy - da - de - diq - dv - dz - ee - el - eml - en - eo - es - et - eu - fa - ff - fi - fiu_vro - fj - fo - fr - frp - fur - fy - ga - gd - gl - glk - gn - got - gu - gv - ha - haw - he - hi - ho - hr - hsb - ht - hu - hy - hz - ia - id - ie - ig - ii - ik - ilo - io - is - it - iu - ja - jbo - jv - ka - kg - ki - kj - kk - kl - km - kn - ko - kr - ks - ksh - ku - kv - kw - ky - la - lad - lb - lbe - lg - li - lij - lmo - ln - lo - lt - lv - map_bms - mg - mh - mi - mk - ml - mn - mo - mr - ms - mt - mus - my - mzn - na - nah - nap - nds - nds_nl - ne - new - ng - nl - nn - no - nov - nrm - nv - ny - oc - om - or - os - pa - pag - pam - pap - pdc - pi - pih - pl - pms - ps - pt - qu - rm - rmy - rn - ro - roa_rup - roa_tara - ru - ru_sib - rw - sa - sc - scn - sco - sd - se - searchcom - sg - sh - si - simple - sk - sl - sm - sn - so - sq - sr - ss - st - su - sv - sw - ta - te - test - tet - tg - th - ti - tk - tl - tlh - tn - to - tokipona - tpi - tr - ts - tt - tum - tw - ty - udm - ug - uk - ur - uz - ve - vec - vi - vls - vo - wa - war - wo - wuu - xal - xh - yi - yo - za - zea - zh - zh_classical - zh_min_nan - zh_yue - zu