Amudarja
Amudarja (tadžiki дарьёи Аму, usbeki Amudaryo, türkmeeni Amyderýa; antiikmaailmas oli tuntud Oxos'ena (vanakreeka nime järgi)) on jõgi Kesk-Aasias. Amudarja pikkus 2620 km, teistel andmetel 2540 või 2435 km, Pandži ja Vahši jõe ühinemiskohast, kustmaalt jõge Amudarjaks nimetatakse, 1415 km, jõgikond 465 tuhat km².
Algab Afganistanis Hindukuši mäestikust 4900 m kõrguselt, voolab algul läände, läbib Pamiiri mäestiku. Piki jõge kulges NSV Liidu (praegu Tadžikistani) ja Afganistani piir. Alamjooksul voolab loodesse 1200 km ulatuses läbi kõrbe enam-vähem Türkmenistani ja Usbekistani piiril, vasakule kaldale jääb Karakum, paremale Kõzõlkum. Vee hulk väheneb tunduvalt niisutussüsteemide, aurumise ja liiva imbumise tõttu. Amudarja moodustab suudmes delta, enamus harusid pöördub põhja ja voolab Araali järve, osa aga suundub läände, Sarõkamõši nõo suunas.
Amudarja suurimad lisajõed on Bartang, Jazgulem ja Vahš. Ta toitub liustiku- ja lumesulaveest. Suurvesi on kevadel ja suvel. Jääkate on ainult deltas 2–2,5 kuud aastas. Laevaühendus on suudmest Türkmenabatini, korrapäratult Termezini.
Amudarja vett kasutavad Karakumi kanal ja Tahhiataši hüdroelektrijaam.
Amudarja on mudane, ta uhub tugevasti oma kaldaid ja vahetab tihti sängi. Eelajaloolisel ajal suubus ta Kaspia merre (toonase jõesängi jäänuk on Uzboi). On arvatud, et Karakumi kõrb tekkis Amudarja sagedase sängimuutuse tulemusena.
Amudarja vett kasutati aastakümneid põldude niisutamiseks ja monokultuurse puuvilla kasvatamiseks kogu Nõukogude Liidu tarbeks, mistõttu sooldus palju maad ning on kuivamas Araali järv.
