Valmar Adams
Valmar Adams (30. jaanuar 1899 Peterburi – 15. märts 1993 Tartu) oli eesti kirjanik ja kirjandusteadlane, varem tuntud ka kui Vilmar Adams.
Tema luule oli mõjutatud vene luulekoolkondadest.
EÜS Veljesto vilistlane
[redigeeri] Raamatud
- "Suudlus lumme" [1] (1924; esikluulekogu)
- "Valguse valus. 1925. aasta intermezzo" (1926; luuletused)
- "Maise matka poolel teel" (1932; luulekogu)
- "Põlev põõsas" (1937; luulekogu)
- "Tunnetuse tund" (1939; lüürikat)
- "Sinu sekundid" (1971; mõttepäevik)
- "Vene kirjandus, mu arm" (1977; kirjandusteaduslikke artikleid ja esseesid)
- "Õhtune valgus" (1982; uut luulet)
- "Oomega" (1985; esseid ja murdmemuaare)
- "Esta astub ellu" (1986; esseeromaan)
[redigeeri] Valikkogud
- "Nooruse tolmunud kuld" (1972; valitud värsse ja mõttelooteid 1924-1969)
- "Punased nelgid" (1982; luulevalimik)
[redigeeri] Koguteosed
- "Eesti nüüdislüürika" (1929; uuemate luuletajate värsipõimik)
