SI-süsteemi ühikud

SI-süsteemi ühikud on tuletatud põhiühikutest detsimaaleesliidete abil või füüsikaliste seaduste põhjal.

Sisukord

Füüsikaline suurus	Ühiku nimetus	Ühiku tähis	Avaldis SI põhi- ja tuletatud ühikutes	Avaldis SI põhiühikutes
Tasanurk^[1]	radiaan	rad		1 rad = 1 m·m^–1
Ruuminurk^[1]	steradiaan	sr		1 sr = 1 m²·m^–2
Sagedus	herts	Hz		1 Hz = 1 s^–1
Jõud	njuuton	N		1 N = 1 m·kg·s^–2
Rõhk, mehaaniline pinge	paskal	Pa	N·m^–2	1 Pa = 1 m^–1·kg·s^–2
Energia, töö, soojushulk^[2]	džaul	J	N·m või W·s	1 J = 1 m²·kg·s^–2
Võimsus, soojusvoog^[3]	vatt	W	J·s^–1	1 W = 1 m²·kg·s^–3
Elektrilaeng	kulon	C		1 C = 1 s·A
Elektrivälja potentsiaal, pinge, elektromotoorjõud (emj)	volt	V	W·A^–1	1 V = 1 m²·kg·s^–3·A^–1
Elektriline takistus	oom	Ω	V·A^–1	1 Ω = 1 m²·kg·s^–3·A^–2
Elektrijuhtivus	siimens	S	A·V^–1	1 S = 1 m^–2·kg^–1·s³·A²
Elektrimahtuvus	farad	F	C·V^–1	1 F = 1 m^–2·kg^–1·s⁴·A²
Magnetvoog	veeber	Wb	V·s	1 Wb = 1 m²·kg·s^–2·A^–1
Magnetvoo tihedus (induktsioon)	tesla	T	Wb·m^–2	1 T = 1 kg·s^–2·A^–1
Induktiivsus	henri	H	Wb·A^–1	1 H = 1 m²·kg·s^–2·A^–2
Valgusvoog	luumen	lm	cd·sr	1 lm = 1 m²·m^–2·cd
Valgustatus	luks	lx	lm·m^–2	1 lx = 1 m^–2·cd
Radioaktiivse aine aktiivsus	bekerell	Bq		1 Bq = 1 s^–1
Neeldumisdoos	grei	Gy	J·kg^–1	1 Gy = 1 m²·s^–2
Ekvivalentne kiirgusdoos	siivert	Sv	J·kg^–1	1 Sv = 1 m²·s^–2

Suurus	Nimetus	Tähis	Määratlus
Mass	aatommassiühik	u	1 aatommassiühik on 1/12 ¹²C aatomi massist: 1 u on ligikaudu 1,660 539·10^–27 kg
Energia	elektronvolt	eV	1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV on ligikaudu 1,602 177·10–19 J

Suurus	Nimetus	Tähis	Väärtus
Süsteemi optiline tugevus	dioptria	dpt	1 dpt = 1 m^–1
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala	aar	a	1 a = 10² m²
Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala	hektar	ha	1 ha = 10² a = 10⁴ m²
Mõjuristlõige aatomifüüsikas	barn	b	1 b = 10^–28 m²
Pärlite ja vääriskivide mass	karaat	ct^[6]	1 ct = 2·10^–4 kg
(Tekstiilikiu) joonmass	teks	tex	1 tex = 10^–6 kg·m^–1
Vere ja teiste kehavedelike rõhk	millimeetrit elavhõbedasammast	mm Hg	1 mm Hg = 133,322 Pa

^ ^1,0 ^1,1 20. Vihtide ja Mõõtude Peakonverentsi 1995. aasta otsuse kohaselt on radiaan ja steradiaan erinimetusega dimensioonita SI tuletatud ühikud.
^ Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid.
^ Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks.
^ Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna.
^ Rahvusvahelise Vihtide ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse kohaselt ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud.
^ Tähis «ct» on praktikas laialt kasutusel, kuid CIPM ja Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt heaks kiitmata.