Pusan

Busan
[ ]

korea 부산 광역시
Busan Gwangyeoksi

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Pindala: 763 km²

sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²

Elanikke: 3 658 000 (2005)

koordinaadid: 35°09′ N 129°03′ E

Vaade linnale

Busan ehk Pusan (korea 부산 [pus'an]) on sadamalinn Lõuna-Korea kagutipus.

Pusan on riigi suuruselt teine linn (elanikke 3 786 033; viimastel andmetel umbes 3 900 000). Vahel on teda kutsutud ka Lõuna-Korea lõunaosa pealinnaks. Linn asub piki Jaapani mere (Idamere) Korea väina rannikut ja on ka regiooni suurim sadamalinn.

Linna elanikeks olid pikka aega jaapanlased (Jaapan ei ole linnast kaugel). Pusanil on olnud tähtis strateegiline roll Korea kogu ajaloo vältel. Jaapan kasutas maailmasõdade ajal seda linna peamise tugipunktina teel mandrile.

Alates 1963. aastast on Busan olnud provintsi õigustega linn.

[redigeeri] Nimi

Linna nimi on korea uues omaladinas Busan, McCune-Reischaueri transkriptsioonis Pusan, Hangeulis 부산 ja Hanjas 釜山. Eesti keeles on seni soovitatud vormi "Pusan".

Nimi tähendab 'pajamägi'. Kuidas linn selle nime sai, ei ole teada. Igatahes kasutati nime Busan-po juba 15. sajandil.

Nime jaapanikeelsed vormid on Fusan ja Fuzan. Ka eesti keeles nimetati linna varem "Fusan". Venekeelne nimi on Пусан (1930. aastatel kasutatud jaapanipärane vorm on Фузан).

[redigeeri] Asend

Linn asub Nakdongi jõe suudmealal kitsas orus mägede vahel, mistõttu ta ei saa laieneda ida ega lääne suunas ning on väga tihedalt asustatud. Linnast lääne poole jääb Kumjungi mägi. Elamurajoonid on ehitatud mäenõlvadele. Kagus on Jaapani mere (Idamere) rannik.

Linna pindala on 436 km².

[redigeeri] Ajalugu

Hiina impeeriumi tähtsa sadamalinna Pusani okupeerisid 1592 jaapanlased, kelle jaoks see oli tähtis väliskaubanduse baas. Jaapani väed jäid linna 1598. aastani.

1876. aastal oli Korea sunnitud avama linna jaapanlastele kauplemiseks ja sissetändeks. Aastal 1883 algas Pusani sadama kaudu väliskaubandus ka teiste riikidega.

Korea sõja ajal oli Busani ümbrus ainuke Lõuna-Korea piirkond, kuhu Põhja-Korea väed ei suutnud tungida. Augustist septembrini 1950 oli seal ÜRO vägede sillapea. Sõjapõgenikud suurendasid linna elanike arvu üle kahe korra.

1988. aasta suveolümpiamängude ajal peeti Pusanis purjeregatt, millel Tõnu ja Toomas Tõniste võitsid klassis 470 hõbemedali.

[redigeeri] Vaatamisväärsused

Beomeo budistlik tempel
Geumjeongi mäe kindlus
ÜRO memoriaal
Dongnae Yaryu (rahvatantsuplats)
Chungnyeolsa budistlik klooster
Oryuki saared
Taejongdae puhkekompleks
Jagalchi turg
Haeundae rannakuurort (Haeundae-gus; turistide hotellidega; ametlik rannahooaeg on juuli ja august)
Eulsuki saar

Kumjungi mägi on pusanlaste vaba aja veetmise koht.

Linna põhjaosas on Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945). Ülikooli ümbruses on üliõpilaste kohvikud, baarid ja vabaõhu-nuudlirestoranid.

Jagalchi turg asub sadama lähedal. Müügiletid asuvad kitsastel tänavatel. Turul müüakse värsket kala ja muid meresaadusi.

Hyondai supelrannas käivad inimesed kogu Lõuna-Koreast.

Kyongboki palee laskis ehitada 1394. aastal Yi dünastia esimene valitseja. Changdoki palees on palju reliikviaid. Toksu palees (rajatud 1593) on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

[redigeeri] Rahvastik

Elanike arv oli:

1970. aastal 1 881 000
1995. aastal 3 813 814.

[redigeeri] Majandus

Nakdongi jõe suue on suurepärane sadamakoht. Pusan on Lõuna-Korea tähtsaim sadamalinn. Suurem osa riigi väliskaubandusest toimub Busani sadama kaudu.

Pusan on tähtis tööstuslinn. Linnas toodetakse laevu, autosid, tekstiilitooteid, malmi ja terast, elektroonikatooteid, vineeri, keemiatooteid, paberit, rehve ja muid kummitooteid, külmutatud mereande ja kalavõrke. Linnas on ka laevaremonditehaseid ning soojus- ja hüdroelektrijaamu.

Peamiselt kohalikuks tarbimiseks tegeldakse ka kalapüügi ja põllumajandusega.

Pusani lähedal on kuumaveeallikad, mille juures on kuurort.

[redigeeri] Transport

Pusan oli juba Hiina impeeriumi ajal tähtis sadamalinn. Busani sadam ehitati tänapäevasel kujul välja Jaapani ülemvõimu ajal (1905–1945).

Linnaosade vahelise ühenduse tagab tihe tunnelite võrgustik. Ka läbi linna jooksevad kaks kiirteed, mis ühendavad Korea lõunaosa kiirteega nr 1, mis on tähtis ühendustee pealinna Seouliga.

Busani linna teenindab Gimhae rahvusvaheline lennuväli, mis asub Gimhae linnas.

Pusan on Seoulist tuleva raudtee lõppjaam.

Kuigi linnas on hetkel käigus kaks metrooliini ja ehitamisel kolmas (metroo ehitamist alustati 1980, tugineb ühistransport peamiselt bussidele.

Busani territooriumil on ka Gupo sild.

[redigeeri] Kultuur ja haridus

Peale Pusani Riikliku Ülikooli (asutatud 1945) on linnas veel 13 ülikooli ja 7 muud kõrgkooli.

Ülikoolid on:

Kyungsungi Ülikool (asutatud 1955)
Kosini Ülikool (1946)
Tongmyongi Infotehnoloogiaülikool (1977)
Dongseo Ülikool (2001)
Donga Ülikool (1947)
Dongei Ülikool (1979)
Pukyoungi Ülikool (1996)
Busani Riiklik Pedagoogikaülikool (1946)
Pusani Riiklik Ülikool (asutatud 1945)
Busani Välisõpingute Ülikool (1959)
Pusani Katoliiklik Ülikool
Korea Mereväeülikool
Youngsani Ülikool (1973)
Silla Ülikool (1954)

Pärast uue omaladina kasutuselevõttu ei pea ülikoolid muutma oma nimetust, kui nad seda ei soovi. Seetõttu kasutavad mõned ülikoolid endiselt nimekuju Pusan.

Toksu palees on rahvusmuuseum ja kunstimuuseum.

Pusanis toimuvad rahvusvahelised filmifestivalid.