Purpur-siidkübar
| Vajab toimetamist |
Purpur-siidkübar ehk punane päevakübar (Echinacea purpurea ehk Rudbeckia purpurea) on aastasadu Ameerika indiaanlastel väga austatud taim, mis aitas parandada haavu ja andis vastupidavust karmides oludes. Üle 100 a tagasi hakati seda taime ka uurima ja teostama kliinilisi katseid. Taim pärineb Põhja-Ameerika lõunaosa preeriatest. On aretatud mitmeid liike ja praegu käivad uurimistööd rohkete sortide sobivuse üle ravimtaimeks.
Päevakübar on enamasti suur põõsasarnane sirgete vartega liht- või täidisõieline püsilill korvõieliste perekonnast. Kasvab 60-100 cm kõrguseks ja õievarred võivad kasvada kuni 1,5 m pikaks. Varred on tugevad ja püstised, lehed tumerohelised, süstjad, hambulised, karedakarvased. Õied on suured (13-16 cm), läikivad, keelõied lillakasroosad. Õitseb juuli lõpust külmadeni. Kasvavad hästi ka harilikul aiamullal. Kasvukoht peaks olema tingimata päikesepaisteline, sellele viitab ka taime nimi, kuiv kasvukoht. Kel seda taime veel ei kasva, ostkem seemned ja kasvatage taimed kevadel ette. Seemned idanevad 2 nädalaga soojas, kuid istutuskõlblikuks saavad nelja nädalaga. Välja istutatakse mai lõpus või juuni alguses. Esimese aasta lõpuks kasvatab punane päevakübar laiuva leheroseti ja veel saaki ei saa. Õitseb uhkelt alles järgmisel aastal. Särav päevakübar Goldsturm tunnistati USAs 1999.a lemmikpüsililleks. Punast päevakübarat on tunnistatud ürtide kuningannaks.
