Arutelu:Protistid

Sisukord 1 Taksonite nimede kirjutamisest 2 Termini ajalugu 3 Klassifikatsioon 4 Algloomad 5 Mittefülogeneetiline klassifikatsioon 6 Eestipärased terminid 7 Ainuraksed organismid? 8 Ümbernurgaütlemisest

[redigeeri] Taksonite nimede kirjutamisest

Kas bioloogias kehtib reegel, et liigist kõrgemate taksonite ladinakeelsed nimed kirjutatakse ilma kursiivita? Andres 11. aprill 2006, kell 10.15 (UTC)

selline reegel bioloogias vist ei kehti. artikkel ei ole lihtsalt veel päris valmis, ning lähemal ajal kavatsen selles esialgu veel leiduvad vead ning puudujäägid kindlasti kõrvaldada.

Küsin sellepärast, et üks varasem Vikipeedia kirjutaja niimoodi väitis. Nii et kõik ladinakeelsed nimed peavad olema kursiivis?

Tegemist on keelelise, mitte bioloogilise reegliga, üldiselt peaks kõik võõrkeeltes olevad sõnad olema kursiivis. Muidugi kui ma kirjutan "eukarüoodid" või "arhed", siis on see eestikeelne sõna ja kursiivi pole. Aga sõnad "Eukaryota" ja "Archaea" peaksid ikka olema kursiivis.

Vaata artiklit Taksonoomia ja seda veebilehte. Mõlemad on kirjutanud Marko Prous. Ka KS kinnitas seda. Palun küsi oma õppejõududelt. Siis me teame, kuidas Vikipeedias toimuda. Andres 11. aprill 2006, kell 15.17 (UTC)

Tuleb välja et mul siiski polnud päris õigus ning usaldasin oma mälu liialt. Aga probleem ei kao sellegipoolest kuhugi kuna ei eksinud täielikult ei mina ega ka Marko. Kirjutasin siin ligi paarikümmnele inimesele ja pöördusin ka Teaduste Akadeemiasse ning tuleb välja et üthtset seisukohta polegi ei Eesti teadlaste seas ega ka mujal. (muidugi pole ma veel kõigilt ka vastust saanud aga mulle tundub, et üldpilt sellest ei muutuks eriti) Tegelikult - otseseid kohustavaid reegleid polegi, tegemist on pigem kokkuleppe küsimusega. Järgnevalt mõned tsiteeringud vastustest:

"Ausalt öeldes pole olemas mingisuguseid rahvusvahelisi reegleid,pigem on tegemist teadusajakirjades ja -kogumikes välja kujunenud tavaga, millest kinnipidamist iga toimetus tavaliselt rangelt jälgib. Sest nagu ka terminoloogia-asjades, pole olulisim mitte, kas nii või naa - vaid et oleks alati samad asjad samas väljaandes samamoodi kirja pandud. Botaanikas, mükoloogias ja küllap ka zooloogias kirjutatakse kaldkirjas ehk kursiivis perekonna, liigi ja sellest madalamate taksonite nimed - mitte aga nende juurde kuuluvad muud sõnad. Nii on liigi ja alamliigi vaheline ssp., liigi ja teisendi vaheline var. jne. püstkirjas. Ka teadusele uut liiki tähistav sp. nova on püstkirjas. Viimasel ajal on mitme väljaande toimetus(ed) üle läinud kõigi ladinakeelsete nimede kirjutamisele kaldkirjas (isegi hõimkonnad, riigid jne.) - näiteks 2005. aastal läks sellele üle kirjutiste vormistamist palju rangemalt nõudev seente süstemaatika alane peamine väljaanne Mycotaxon." (Erast Parmasto)

"Tegelikult ühtset seisukohta polegi. Varem oli tõesti nii, et ladinakeelsed nimed kirjutati kursiivis ja asi oli kõigile selge. Vanemad teadlased jätkavad ka praegu selles vaimus. Umbes 10-15 aastat tagasi hakkas aga inglisekeelsesse kirjandusse ilmuma kirjapilt, kus perekonnanimi ja sellest alamad taksonid kirjutati kursiivis, kõik kõrgemad taksonid aga tavalises kirjas. Põhjendusi, miks nii, pole ma kohanud. Praegu on nii, et soovitatakse jälgida seda kirjapilti, kuigi Zooloogilise nomenklatuuri koodeks ei anna selles osas mingeid selgitusi. See oleks nagu veidi moeasi. Enamik noori kolleege jälgivadki seda viimast trendi ja ma ise ka soovitaksin nii teha." (Mati Martin)

"Asi tõesti segane, st ei tea, kes ja mis alusel lasi lahti selle meemi, et kõrgemaid taksoneid ei pea enam kaldkirjas kirjutama, ammu plaan uurida. Paraku tundub, et see asi ikka päris meie reglementeerida ei ole, aga pole ka päris aru saanud, kes ja kus on volitatud selliseid norme kehtestama - kuigi olen uurinud keeleinimeste käest, aga vastused on seni uduseks jäänud" (Toomas Tammaru)

"Kord on jah selline, et perekonnad ja sellest allpool olevad (liigid, alamliigid, etc.) on kaldkirjas, kõrgemad taksonid tavalises kirjas. See käib rohkem avaldatavate kirjatööde kohta. Ning need nõuded on siis (loodetavasti) ka vastavas juhises üle korratud. Praksides etc. seda loomulikult eriti ei jälgita." (Kalle Olli)

Samas paljud botaanikud on küllaltki ranged kursiivis ja mittekursiivis kirjutamise koha pealt - kursiivis perekond ja sellest alamad üksused, perekonnast kõrgemad üksused püstkirjas ning BÖI inimeste jaoks tundub see suisa kohustuslik reegel olevat. ZHI, TA, ja ZBI inimesed aga ei osanud midagi põhjapanevat aga öelda. Mida siis teha? Kuidas Vikipeedias seni on kirjutatud? Ma arvan et mõstlikum oleks korraldada nii, et ümbertegemist oleks vähem ning ku seni on siin kasutatud perekonast kõrgemate taksonite nimetamisel püstkirja teen ma heameelega ka selle artikli korda. Mina isiklikult soovitaks ka sedasama süsteemi kasutada kuna hetkel tundub perekonnast kõrgemate taksonite püstkirja kirjutamine rohkem "moes" olevat ja botaanikud peavad seda niikuinii ainuõigeks.Parimat, Yersinia 12. aprill 2006, kell 08.14 (UTC)

Meil ei ole selles asjas ühtlust, sest 1) algul me ei olnud sellest reeglist kuulnud ning 2) hiljem tekkis kahtlus, kas see ikka kehtib. Kusjuures Proustil on kirjutatud, et ka perekonnanimed peavad olema püstkirjas, mis nähtavasti on ekslik.

Oletan, et see reegel on tekkinud inglise keele pinnal: inglise keeles on kõrgemate taksonite ladinakeelsed nimed ühtlasi ingliskeelsed nimed, mistõttu neid ei peeta võõrkeelseteks sõnadeks.

Oletan, et eesti keelemehed on sellisele kirjutusviisile vastu, sest see on vastuolus eesti ortograafia üldprintsiipidega. Olukord on samasugune nagu geoloogiliste perioodide nimede kirjutamisega: kuigi keelemeeste meelest oleks tulnud kindlasti kirjutada "silur", on rahvusvahelise tava järgi hakatud kirjutama "Silur" ning nii me kirjutame ka Vikipeedias.

Nähtavasti peame siin kokku leppima ja siis seda kokkulepet järgima. Ümbertegemise vajadus ei ole minu meelest probleem, sest seda tööd ei pea ära tegema korraga, vaid vähehaaval neis artiklites, mida me parajasti juhtume lugema-toimetama.

Minu ettepanek on kokku leppida kirjutada perekonnast kõrgemate taksonite nimed püstkirjas. Erandiks oleksid juhud, kui jutt on sõnast endast. Andres 12. aprill 2006, kell 14.31 (UTC)

Kusjuures põhimõtteliselt oleksin sellega nõus, seda enam, et mingisugust rahvusvahelist standardit välja töötatud pole. Kui see aga peaks juhtuma, siis peaks ehk kõik ümber tegema taas. Mis aga tuleb välja on see, et trend näib minevat tänapäeval aga taaskord selles suunas, et kõik üksused kirjutatakse kursiivis. Ausaltöeldes olen kergelt nõutu.

"Ka mina mäletasin oma üliõpilasajast, et kursiivis on vaid perekonnanimi ja perekonnast väiksemad taksonid. Uurisime, mida kehtiv botaaniline nomenklatuur ütleb ja tuleb välja, et viimastes väljaannetes soovitatakse siiski kõik ladinakeelsed nimed vaatamata tasemele kirjutada kursiivis. Samas lubatakse vana süsteemi austajatel oma süsteemi jätkata:

As in the previous edition, scientific names under the jurisdiction of the Code, irrespective of rank, are consistently printed in italic type. The Code sets no binding standard in this respect, as typography is a matter of editorial style and tradition not of nomenclature. Nevertheless, editors and authors, in the interest of international uniformity, may wish to consider adhering to the practice exemplified by the Code, which has been well received in general and is being followed in an increasing number of botanical and mycological journals. To set off scientific plant names even better, the use in the Code of italics for technical terms and other words in Latin, traditional but inconsistent in past editions, has now been abandoned.

http://www.bgbm.org/IAPT/Nomenclature/Code/SaintLouis/0002Preface.htm

Tervitustega,

Meelis Pärtel (prof. Botaanika õppetool)"

Nii et ühtset seisukohta võtta on keeruline. Kas minna kaasa uusimate kokkulepetega (sest eestikeelsetes süstemaatika- ja sellesse puutuvates teostes kasutatakse loomulikult alati rahvusvahelist nomenklatuuri) mis iseenesest on ka eesti keele ortograafiaga kooskõlas või jätkata mõne aasta tagust (aga ka mitte väga vana) traditsiooni ja kirjutada perekonnad ja sellest väiksemad taksonid kursiivis ja ülejäänud püstkirjas? Minu jaoks isiklikult olulist vahet pole.

Muidugi on küsimus argumentide kaalukuses: Süsteemil, kus perekonnast kõrgemad ühikud kirjutatakse püstkirjas ei ole tegelikku ratsionaalset põhjendust, see lihtsalt kujunes mingil hetkel nii välja. Samas süsteem, kus kõik kirjutatakse kursiivis on natuke selgem ja pole ka vastuolu keelereeglitega ja paari aasta pärast on teadusmaailm tõenäoliselt jällegi sellele süsteemile üle läinud. Aga teadusnomenklatuurile harilikult ei kehti kohaliku keele standardid ja kasutatakse igal pool ülemaailmset nomenklatuuri. Samas on perekonnast kõrgemate ühikute püstkirjas kirjutamine hetkel veel kirjutamata standard ja nagu mulle veel paar nimekat isikut väitsid "See, kes kasutab teistsugust kirjaviisi ei mõista tänapäevast süstemaatikat ja ei tohiks süstemaatika alal üldse sõna võtta". Päris otsekoheselt öeldud aga eks selleski ole oma iva.

Mida arvava teised Vikipeedia kirjutajad? Väga vajalik oleks mingisugune standard selles küsimuses sisse viia aga ma ei oska enam otsest seisukohta võtta, kuna Meelis Pärteli ja Richard Villemsi arvamused panid mind väga sügavalt kahtlema. Muide, Eesti Entsüklopeedia kirjutab ka kõik kursiivi.

Kuidas siis ikkagi toimida? Yersinia 12. aprill 2006, kell 20.09 (UTC)

Kes valesti kirjutab, see ei mõista? Siis ju peab mingi sisuline põhjendus olema. Arvan, et selleks et midagi otsustada, peaks teadma, milline see põhjendus on. Andres 13. aprill 2006, kell 05.44 (UTC)

Mõtlesin asja üle järele ja leian nüüd, et tuleks ikkagi kirjutada kõrgemad taksonid püstkirjas. See on vajalik selleks, et asjatundjad Vikipeediat tõsiselt hakkaksid võtma. Kui kunagi peaks olema tarvis muuta, küllap seda siis tehakse. Sellepärast pole meil tarvis muretseda. Mis puutub koodeksi otsusesse kirjutada kursiivis, siis sellel pole minu arusaamise järgi mingit normatiivset iseloomu.

Aga millised asjatundjad? Suurimad asjatundjadki ei ole minu arust ühte meelt ja mõni asjatundja võib olla lihtsalt ajast maha jäänud. Ja kui erialajakirjadel ja rahvusvaheliste kollegiumitel pole normatiivset iseloomu, millel siis on? Küsimus on siin selles kas käia ajaga kaasas või süvendada traditsioone? Teadusilmas liigne traditsionaalsus pole kunagi hea aga nomenklatuuri kohapealt mina isiklikult sisulist vahet ei näe. Kui arvatakse, et püst- ja kursiivkiri on paremini mõistetav, siis olgu nii. Yersinia 14. aprill 2006, kell 00.10 (UTC)

Kavatsen teha Vikipeedia nimeruumis taksonoomia reeglite lehekülje ning selle arutelu siin sinna üle viia. Andres 13. aprill 2006, kell 13.16 (UTC)

Lugesin selle arutelu siin läbi ja ma ei näe põhjust, miks kirjutada püstkirjas kõrgemad taksonid. Mõistlikke põhjendusi sel ei ole ja ka erialateadlaste arvamused lähevad lahku. Tuleks lähtuda eesti keele reeglitest, mitte sellest, et "nii on pop" ja "inglise keeles on ka nii". Ma ei saa aru ülalpool toodud väitest "Aga teadusnomenklatuurile harilikult ei kehti kohaliku keele standardid ja kasutatakse igal pool ülemaailmset nomenklatuuri." --Metsavend 13. aprill 2006, kell 21.39 (UTC)

See väide tähendab seda, et erialateadlased, hoolimata (teatud ulatuses siiski) kohalikest keelereeglitest kasutavad samasugust nomenklatuuri asjade nimetamiseks nagu rahvusvahelised erialaajakirjad. Kas see on hea või halb, ei oska ma öelda aga see lihtsalt kipub nii olema. Tegelikult on ühtne nomenklatuur eriti reaalteduste maailmas igati mõistlik, sest nii saavad üksteisest paremini aru nii ühte keelt kui ka erinevaid keeli kõnelevad inimesed.

Aga jah, tegin veel järelepärimisi ning tõepoolest, põjendust sellele, miks hetkel nomenklatuur selline on, tõepoolest pole. "See kes valesti kirjutab, ei mõista" on tegelikult sarnane argument "Kes minuga ühel arvamusel pole, see ei tea midagi". Küsisin sellesama isiku käest järgi, kes nii väitis ja ta mainis, et tegelikult võib nomenklatuur muutuda küll aga kuni uut normatiivi pole tulnud peaks kõik järgima ühtset süsteemi. Edasise pärimise peale väitis ta, et tegelikult ei ole ka hetkel ühtset normatiivi ja tõepoolest uuemad ajakirjad kipuvad kirjutama kõik kursiivi aga seni kui see trend pole üleüldine ja mõnda aega kestnud ta heameelega seda ei tunnistaks, kuna tema ise on oma kirjatöödes kasutanud ikka kald- ja püstkirjas kirjutamist. Nii et asi on ikkagi keeruline. Yersinia 14. aprill 2006, kell 00.10 (UTC)

See viimane argument kallutab mind jällegi pooldama kõikjal kursiivi. Andres 14. aprill 2006, kell 04.25 (UTC)

Saabus veel infot. Sellise kirjutusviisi algupära on vist tõepoolest inglise keelest tulnud kuna nii tundunud lihtsalt mugavam (põhimõtteliselt võib öelda, et selline kirjaviis tekkis kellegi lohakusest, kes ei teinud vahet inglise- a ladinakeelsel sõnal). Aga viimasel ajal on mõnel pool selle vastu protesti avaldatud (inglisekeelses maailmas siis aga mujal ka loomulikult) kuna sellise kirjutusviisiga on teaduskirjanduses raske eristada reaalset fülogeneetilist taksonit ja lihtsalt inglisekeelset sõna ( kuna võib juhtuda, et inglisekeelset sõna mõne organismiderühma tähistamiseks ei taheta kasutada ladinakeelselt ja taksonoomilises tähenduses) ja on soovitatud kirjutada kõik süstemaatilised ladinakeelsed taksoninimetused jälle kursiivi. Mulle igatahes tundub et olen mitmed inimesed surmani ära tüüdanud oma pärimistega aga oluliselt targemaks pole tegelikult saanud :-)Yersinia 14. aprill 2006, kell 06.33 (UTC)

Oled teinud tänuväärset tööd. Saadud infot saab kasutada artiklis Taksonoomia. Aga mis Sa ise arvad, kas lepime siis kokku kirjutada kõik ladinakeelsed nimed kursiivis? Andres 14. aprill 2006, kell 07.03 (UTC)

Olen nõus. Aga ma loodan et ka teised Vikipeedia kirjutajad sellega nõus on ning kindlasti peaks artiklis ka ära seletama miks sellist kirjaviisi kasutatakse et ei tekiks jälle lahkarvamusi.Yersinia 14. aprill 2006, kell 07.15 (UTC)

Kirjutame siis selle reeglitesse koos põhjendustega sisse. Praegu ei ole meil kedagi, kes sellele vastu vaidleks. Kui tuleb, eks siis diskuteerime uuesti. Andres 14. aprill 2006, kell 07.31 (UTC)

[redigeeri] Termini ajalugu

Mul tekkis redigesrimiskonflikt. Võib-olla läks osa Sinu muudatusi kaduma. Palun vabandust, ma vaatan hiljem üle.

Püüdsin redigeerida, aga ei tea, kas läks õigesti. Termini ajaloo alajaotuses ei ole hästi arusaadav, milles seisnes protistide kontseptsiooni eelis ja milles see kontseptsioon algselt seisnes. Andres 11. aprill 2006, kell 10.34 (UTC)

Aitäh :-)

Parandasin selle ajaloo osa ära. Nüüd peaks olema paremini mõistetav.Yersinia 11. aprill 2006, kell 12.47 (UTC)

[redigeeri] Klassifikatsioon

See tänapäevase süstemaatika osa jäi hetkel veel lahtiseks. Suurema osa sellest kirjutasin mälu järgi ja ma pole üldse kindel kas kõik siin loetletud rühmitused (riigid siis) on ikka monofüleetilised või kas igal juhul on tegemist riigiga. Kahjuks ei ei ole selles osas üksmeelel ka vist enamik teadlasi. Samuti on tõenäoline, et osa riike ja taksonoomiliselt segaseid rühmi on siit ka ära jäänud. Paljud süstemaatikaalased artiklid on kas konservatiivsed (käsitlevad eukarüoote ikka nelja riigina) või väga segased (nt. ei erista riiki, hõimkonda ega klassi). Igatahes pean ma Botaanika instiuudist mõne teadjama inimese käest järgi küsima ja viin siis vastavad parandused sisse. Kui keegi teab paremini, parandage. Hetkel on see artikkel veel pooleli. Yersinia 11. aprill 2006, kell 12.33 (UTC)

Arvan, et siin peaks õigupoolest käsitlema ka protistide klassifikatsiooni muutumist ja variante. Kui see läheb liiga pikaks, tuleb selle kohta teha eraldi põhjalikum artikkel. Andres 12. aprill 2006, kell 14.31 (UTC)

Ma ise arvan et siin võiks olla ainult kõige uuem hetkeseis ning kuna protistide klassifikatsioon on tõepoolest muutunud viimasel ajal kiiresti ja palju siis uus artikkel oleks mõttekam.Yersinia 13. aprill 2006, kell 15.58 (UTC)

Jah, küllap see oleks mõistlik. Probleemiks on vahest see, et võib juhtuda, et mitu võistlevat klassifikatsiooni on korraga käibel. Andres 13. aprill 2006, kell 16.20 (UTC)

[redigeeri] Algloomad

Praeguses tekstis on öeldud "ka algloomad". Samas aga on tekstist viide algloomadele kui heterotroofsetele protistidele. Kas seda sõna kasutatakse kahel moel? Sama puudutab ladina sõna Protozoa. Varasemas kirjanduses (ENE 1. väljaandes) on sõna "algloomad" kasutatud "ainuraksete" sünonüümina (ladina Protozoa). Andres 12. aprill 2006, kell 14.31 (UTC)

"Algloomad" iseenesest ongi vana mõiste. Sellisel juhul tuleks ka heterotroofeste protistide artiklisse parandus sisse viia, sest terminit "algloomad" teadusterminoloogias tänapäeval praktiliselt enam ei kasutata, kui siis ainult lihtsustava mudelina millel defineeritud tähendust pole. Selle "ka algloomad" peaks parandama "vana nimetus algloomad" või kuidagi sarnaselt või selle üldse ära jätma. Yersinia 12. aprill 2006, kell 20.14 (UTC)

Enne kui parandada, tahaks selgust. Kas sõna "algloomad" on kasutatud protistide kohta? Kas sõna Protozoa on kasutatud protistide kohta? Artiklis "algloomad" tuleks selgitada, kuidas seda sõna on kasutatud. Sama kehtib ka Protozoa kohta, kui seda sõma on kasutatud mitmes tähenduses. Andres 13. aprill 2006, kell 05.35 (UTC)

Jah, sõna "algloomad" on kasutatud protistide kohta ja "Protozoa" tähendabki algloomad. Probleem on siin selles, et nn. "taimse poole" protiste (vetikaid siis) liigitati taimede hulka tunduvalt kauem (isegi vana ENE veel tegi seda ja paljud kooliõpikud vist siiamaani), igatahes kasutati veel paarkümmend aastat tagasi kooliprogrammis termnit "algloomad" protistide kohta, milles vetikaid polnud ja vetikad olid "alammd taimed". Kuna protistide hulka loetakse tegelikult ka vetikaid (rohe- pruun- puna- räni- mänd-, kold- paljud neist veel muude rühmituste all) siis termin "algloomad" on juba sisuliselt vale aga mõnedele vanema generatsiooni inimestele hõlbustaks see mõistmist.Yersinia 14. aprill 2006, kell 03.14 (UTC)

[redigeeri] Mittefülogeneetiline klassifikatsioon

Viburloomi, eosloomi ja ripsloomi on vaadeldud ainuraksete ehk algloomade hõimkonna klassina, amööbe perekonnana juurjalgsete klassi amööbiliste seltsist. Seetõttu ma kirjutasin, et liigitust välistunnuste järgi on varem kasutatud ka süstemaatikas. Võib-olla aga ma eksin ning sama sõna tähendab nii mittesüstemaatilist rühma kui ka endist taksonit. Igal juhul tuleks vast panna praegu link, vastavas artiklis saab siis sellest rühmast rääkida mõlemast aspektist. Amööbi puhul ma ei tea, kas amööbide alla käib ainult amööbi perekond või kogu amööbiliste selts. Andres 12. aprill 2006, kell 14.45 (UTC)

On küll õige, neid on klassifikatsioonis tõepoolest kasutatud. Aga tänapäevane protsitide reaalne klassifitseerimine on veel hullem keemia kui nomenklatuur.

Amööbid üldnimetusena on ainuraksed elukad, kes liiguvad kulendite abil, seega selgelt mittesüstemaatiline ühik, pigem on amööb eluvorm. Samas on tõepoolest olemas mitmeid amööbiliste süstemaatilisi ühikuid (nt Enteoamobae). Mõi klassifikatsioon liigitab ka näiteks limakud amööbide hulka. Mis täpselt amööbi alla taksonoomiliselt käib ei oska ka mina paraku väga täpselt hetkel öelda.

Protistide klasside, seltside, hõimkondade ja riikidega tuleb tänepäeval eriti ettevaatilk olla, kuna need on pidevas muutumises. Vanem süstemaatika annab juurjalgsete ühikuks klassi, uuemad hõimkonna või lausa riigi. Kui tegemist on hõimkonnaga või klassiga, siis millisesse riiki need kuuluks? Tänapäeva taksonoomias enam protistide riiki pole. Taimede, loomade või seente alla need asmuti ei kuulu. Samas pole ma artiklis kirjutatud "riikide" loendis üldse kindel ning ma pean siin veidi kirjandust läbi lugema ja üle küsima, enne kui saan kindlalt väita, nagu ma enne mainisin kirjutasin ma need suurelt jaolt mälu järgi. Kindlasti oleks abiks kui ma nende rühmade kohta ka eraldi artiklid kirjutan, see aitaks neid rühmi oluliselt paremini mõista ja ma teen seda niipea kui aega saan. Yersinia 12. aprill 2006, kell 20.27 (UTC)

Põhimõtteliselt peaks iga rühma puhul käsitlema ka süstemaatika ajalugu ja variante (saan aru, et seda on raske teha). Kui ei ole üldtunnustatud seisukohta, siis jätta artikli alguses süstemaatiline kuuluvus täpsustamata ning rääkima sellest eraldi alajaotuses. Kui on kaks seisukohta, siis võib need ka alguses nimetada, ühendades sõnaga "või". Andres 13. aprill 2006, kell 05.54 (UTC)

ENE 1. köide arvab amööbiliste seltsi ainuraksete hõimkonda ja loomade riiki. Arvan, et peaks olema eraldi artiklid Amööb, Amööbid ja Amööbilised. Rühm liikumisviisi järgi oleks siis amööbid. Andres 13. aprill 2006, kell 13.21 (UTC)

Aga minu küsimus seisnes selles, et kas klassifikatsioon välistunnuste järgi oli varem süstemaatika aluseks, nüüd aga on sellest saanud süstemaatilist liigitust täiendav liigitus? Andres 13. aprill 2006, kell 05.56 (UTC)

Nii see vist on. Tänapäeva taksonoomia (eriti väikest organismide puhul) võtab klassifitseerimise aluseks rakkude biokeemilised ja geneetilised iseärasused (RNA ja DNA nukleotiidsed järjestused ja valkude primaarstruktuurid). Kuna varem oli selliseid uuringuid teha väga raske ja veelgi varem võimatu, siis paratamatult võeti klassifikatsiooni aluseks välistunnused. Tänapäeval kipub olema välistunnuste alusel jaotamine tihtipeale fülogeneetiliselt ebakorrektne aga näiteks ökoloogiliselt või eluvormide alusel võib neid ju liigitada ükskõik kuidas (nt. metsloomad pole kuidagi "vale" termin, fülogeneetiliselt ei tähenda see termin aga suurt midagi).Yersinia 14. aprill 2006, kell 05.45 (UTC)

[redigeeri] Eestipärased terminid

Vikipeedia artiklid peaksid olema keskharidusega inimesele arusaadavad. Paraku väga erialaliste ja harvaesinevate võõrsõnade rohkus küll kuidagi ei soodusta arusaamist. Oma eriala hästi tundvad inimesed ei otsi ju abi Vikipeediast, abi otsivad need, kes vähe teavad. Ma usun, et suuremal osal selles artiklis kasutatud võõrsõnadest on eestikeelsed vasted. Minu arvates peaks just eestikeelseid oskussõnu eelistama. --Valju 12. aprill 2006, kell 20.37 (UTC)

Minu meelest on küll siin igal pool, kus võimalik, kasutatud eestipäraseid termineid. Ainult "esiviburlased" võiks veel olla eelistatud. Andres 13. aprill 2006, kell 05.54 (UTC)

Minule jäävad segaseks järgmised sõnad: eukarüoodid, monofüleetiline, fülogeneetiline, takson.--Valju 13. aprill 2006, kell 06.12 (UTC)

Seal, kus eukarüoote mainitakse, on link artiklile, kus on selgitatud, mis nad on. On küll olemas ka eestikeelne termin "päristuumsed", aga 1) see on vähem levinud ja vähem tuntud kui "päristuumsed" ja 2) kui ei tea, millest on jutt, siis ei ütle see sõna ikka midagi.

Mis puudutab keskharidussse, siis vähemalt minu ajal pidi keskhariduse saamiseks küll õppima, mis tähendab "eukarüoodid" ja "fülogenees". Võib-olla ka "takson", selles ma pole kindel. Aga see pole iseenesest tähtis. Loomulikult inimesed unustavad. Selleks ongi siselingid, et inimesed saaksid sinu poolt nimetatud mõistete kohta vajaduse korral teada. Praegu on kolm artiklit kirjutamata, üks on olemas. See viga ajapikku paraneb. Kirjutan siis nende algused ära, et saaksid sellest arttiklist aru.

Ühelt poolt arvan, et Vikipeedia peaks olema mõistetav nendelegi, kellel keskharidust ei ole. Teisest küljest aga peaks ta olema kasulik ka asjatundjatele. Kõik asjad saab ju algusest peale ära seletada, küsimus on ainult valmisolekus vaeva näha, et see omandada. Andres 13. aprill 2006, kell 13.11 (UTC)

[redigeeri] Ainuraksed organismid?

Kas öeldakse "ainuraksed organismid" või peaks ütlema "üherakulised orgamismid"? Andres 13. aprill 2006, kell 13.21 (UTC)

Tegelikult on "üherakulised" vast paremgi. "ainuraksed" tundub olevat jällegi vana termin, mida kasutati elusolendite klassifitseerrimisel. Ja moodsas eestikeelse kirjanduses kasutatakse ka "üherakuliste" mõistet. Yersinia 13. aprill 2006, kell 15.42 (UTC)

Just seda ma pidasingi silmas. Andres 13. aprill 2006, kell 16.13 (UTC)

[redigeeri] Ümbernurgaütlemisest

nii tsütoloogia, biokeemia kui ka geneetika seisukohast

Minu meelest oleks siin parem kasutada distsipliinide nimetuste asemel sõnu, mis kuidagi käivad organismide endi kohta. Andres 13. aprill 2006, kell 13.24 (UTC)

Täiesti nõus. Parandan selle ära.Yersinia 13. aprill 2006, kell 21.08 (UTC)