Printsess Anne
Printsess Anne Elizabeth Alice Louise Laurence (sündinud 14. augustil 1950 Londonis) on Briti kuningliku perekonna liige, kuninganna Elizabeth II ainus tütar. Ta on seitsmes isik, kes on saanud tiitli "kuninglik printsess", ning on Briti troonipärilusjärjestuses 9. kohal.
Printsess on tuntud ratsasportlane ja aastast 1988 Suurbritannia esindaja Rahvusvahelises Olümpiakomitees.
Sisukord |
[redigeeri] Sünd
Printsess Anne'i vanemad on prints Philip ja Elizabeth II. Ta ristiti Buckinghami palees 21. oktoobril 1950 ning ta ristivanemad olid Birma krahv Louis Mountbatten, Andrew Elphinstone, kuninganna Elizabeth, printsess Alice ja Hohenlohe-Langeburgi vürstinna Gottfried.
Mõnda aega enne Anne'i vanema venna Walesi printsi Charlesi sündi 1948. aastal andis Anne'i vanaisa kuningas George V välja seaduse, millega kõik printsess Elizabethi ja prints Philipi lapsed said tiitli "prints" või "printsess" ning "Tema Kuninglik Kõrgus".
Printsess Anne'i õpetati Buckinghami palees ning seejärel Benendeni erakoolis Kentis.
6. veebruaril 1952 suri George V ning Anne'i emast sai kuninganna. Anne'i tiitliks sai Tema Kuninglik Kõrgus printsess Anne. Oma nooruse tõttu ei viibinud ta ema kroonimistseremoonial. Alles 1960. aastate lõpus hakkas printsess täitma kuninglikke kohustusi.
[redigeeri] Sportlaskarjäär
Anne oli rahvusvahelise tasemega ratsutaja. 1971 tuli ta individuaalselt Euroopa meistriks ratsutamises ning BBC valis ta Suurbritannia aasta sportlaseks. Üle 5 aasta võistles ta Suurbritannia võistkonnas, võites 1975. aasta Euroopa meistrivõistlustel nii individuaalse kui ka meeskondliku hõbemedali. Ta osales ka 1976. aasta suveolümpiamängudel Montréalis.
[redigeeri] Esimene abielu
14. novembril 1973 abiellus printsess Anne Mark Phillipsiga Westminster Abbey's. Laulatust jälgis televisiooni vahendusel umbes 100 miljonit inimest. Paaril on kaks last: Peter Phillips (sündinud 1977) ja Zara Phillips (sündinud 1981).
Traditsioonide kohaselt pakkus kuninganna Mark Phillipsile pulmapäeval krahviseisust, millest viimane aga loobus. Selle taga võis olla printsessi soov kaitsta oma lapsi tuntuse eest. Sellega said neist esimesed kuninganna lapselapsed, kel pole kuninglikku tiitlit.
[redigeeri] Inimröövi katse
Printsess Anne'i katsuti 20. märtsil 1974 röövida. Tänini on see lähim, milleni on jõutud Briti kuningliku pere liikme röövimisel. Kui printsess ja tema abikaasa sõitsid Buckinghami palees toimunud ürituselt koju, keeras nende limusiinile ette teine auto. Ian Ball hüppas sellest välja ja tulistas 6 korda, haavates tänaval liikunud inimesi. Ta kavatses nõuda printsessi eest 2–3 miljonit naelsterlingit lunaraha.
1. jaanuaril 2005 avaldatud dokumendid teatasid, et kui Ball printsessi sihikul hoides talle oma plaani avaldas, vastas printsess "Mitte mingil juhul!" ning plaanitses meest lüüa. Inspektor James Beaton, Anne'i isiklik detektiiv, kaitses printsessi oma kehaga ning vastas röövija tulele, haavates teda. Lähedal viibinud politseohvitser vahistas Balli, kes paigutati hiljem vaimuhaiglasse, kus ta on tänase päevani. lisuse. James Beaton sai ennastsalgava teo eest teenetemärgi.
[redigeeri] Kuninglik printsess
13. juunil 1987 sai Anne emalt tiitli "kuninglik printsess" ning tema ametlik tiitel on sellest ajast peale "Tema Kuninglik Kõrgus kuninglik printsess". Tiitel antakse ainult monarhi vanimale tütrele.
[redigeeri] Lahutus ja teine abielu
1989. aasta augustis kolisid Anne ja Mark lahku. Nende abielus oli juba aastaid olnud probleeme. Paar lahutas aprillis 1992. Sama aasta 10. detsembril abiellus Anne Timothy Laurence'iga, olles esimene Briti kuningliku pere liige pärast Henry VIII-t, kes teist korda abiellus. Abielu sõlmiti Šotimaal Aberdeenshire's, kuna anglikaani kirik keelab lahutatutel oma kirikutes uuesti abielluda. Neil ei ole ühiseid lapsi.
[redigeeri] Heategevus
Kuninglik printsess täidab rohkem ametlikke kohustusi kui ükski teine kuningapere liige. Ta töötab organisatsiooni Päästke Lapsed heaks, mille president ta 1970. aastast on. Tema töö viib teda kõikjale maailmas, sealhulgas Aafrikasse. Ta töötab ka rahvusvahelise heategevusühingu St. John Ambulance heaks.
Ta esindab Suurbritanniat Rahvusvahelises Olümpiakomitees.
[redigeeri] Kohtuasjad
2001. aastal sai printsessist esimene kuningakoja liige pärast Charles I-t, keda on süüdistatud kriminaalasjas. Ta tunnistas end süüdi kiiruse ületamises ning pidi tasuma 400 naela trahvi.
Järgmisel aastal mõisteti ta süüdi teises kriminaalasjas. Sel korral oli tema koer Dotty rünnanud kahte poissi, kui printsess koos abikaasaga pargis jalutas. Anne tunnistas end taas süüdi ning sai 500 naela trahvi. 2003. aasta detsembris tuli üks kuninganna koer hukata, kuna Anne'i teine koer Florence oli teda metsikult rünnanud.
[redigeeri] Vaata ka:
- Ratsutamine 1976. aasta suveolümpiamängudel
